Luuletused

August Sanga kogu „Luuletused“ on tagasivaateline valik, mis koondab tema loomingu olulisemaid ja iseloomulikumaid tekste läbi aastakümnete. Kogumik esindab autori luuleteed alates 1930. aastate modernistlikust eneseotsingust kuni küpsema, rahulikuma ja vaimselt süvenenuma luuleni, mis iseloomustab tema hilisloomingut. Tekstides on tunda nii isiklikku kui kultuurilist vastutust, kus sõna pole mitte ainult väljendusvahend, vaid ka tunnetuslik tööriist. Sang kasutab keelt delikaatselt, otsides läbi vormilise täpsuse sisu selgust ja mõtestatust. Tema luule ei ole deklaratiivne, vaid mõtisklev ja sisendusjõuline, sageli filosoofiliselt laetud.

Kogumiku tonaalsus on vaoshoitud ja tasakaalukas. Luuletustes põimuvad loodusvaatlused, eksistentsiaalne tundlikkus ja keeleline meisterlikkus. Sanga maailm on korraga maa- ja vaimukeskne – ta liigub looduspiltide kaudu elu mõtestamise juurde, leides väikestes nähtustes üldistusi ja kujundeid, mis avavad inimese eksistentsi haavatavust ja ilu. Mõned tekstid on kantud lüürilisest igatsusest, teised toovad esile leppimise ja rahu, mis saabub läbi mõistmise. Tugev allhoovus on vaimne kindlus, mis ei vaja valjuhäälseid kinnitusi. Sang jääb oma stiilile truuks ka keerukatel aegadel, pidades oluliseks luule eetilist mõõdet.

August Sang (1914–1969) oli eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik, kes kuulus 1930. aastate modernistide hulka ning hiljem jätkas viljakalt nii poeedi kui tõlkijana. Tema tõlkekunst – eriti saksa ja prantsuse klassikute vahendamine – mõjutas tugevalt ka tema enda luulekujutust. „Luuletused“ ilmub postuumselt ning võtab kokku tema elutöö põhilised jooned: vormikindluse, sisemise pingestatuse ja selge väärtushinnangu. Kogumik on tunnistus autori püsivusest, tema usust keele väesse ja luule võimesse peegeldada elu põhiküsimusi ilma liigsete sõnade või efektideta.