Teekond Fudžijamamaale

August Saaremäe teos „Teekond Fudžijamamaale. Muljeid nõukogude ajakirjanike reisist Jaapanisse“ pakub vaatepunkti, mis ühendab reisikirjanduse, poliitilise taustakajastuse ja kultuurilise vaatluse. Raamat kirjeldab Eesti ja teiste Nõukogude ajakirjanike külaskäiku Jaapanisse 1960. aastate alguses – perioodil, mil külma sõja pingete varjus toimus ettevaatlik diplomaatiline ja kultuuriline läbikäimine kahe vastandliku ühiskonnakorralduse vahel. Teos esitab lugejale muljeid ja tähelepanekuid Jaapani elust, kommetest, tööst, tehnoloogiast ja haridusest, samas peegeldades ka kirjutamise aja ideoloogilisi eeldusi ja piiranguid.

Saaremägi lähenemine ühendab uudishimu ja sõbraliku tähelepanelikkuse kohati etteantud raamistiku ja tooniga, mis rõhutab kontraste kapitalistliku ja sotsialistliku maailmavaate vahel. Sellest hoolimata ilmneb tekstis siiras huvi Jaapani kultuuri ja inimeste vastu, eriti seoses nende tööharjumuste, looduse tajumise ja traditsioonide austamisega. Kirjeldused Tokyost, tööstuspiirkondadest, koolidest ning kohtumistest kohalike inimestega pakuvad pilguheitu ajastu ja kultuuride kohtumisse, mille kaudu võis Nõukogude lugeja tutvuda maailmaga, mis jäi ametlikust retoorikast sageli eemale. Autor kasutab kujundlikku ja selget keelt, mis teeb raamatu kergesti loetavaks, samas säilitades ajastu reisikirjadele omase ülevaatliku vormi.

August Saaremägi oli eesti ajakirjanik ja publitsist, kelle tegevus langes nõukogude perioodi ideoloogilise kontrolli alla, kuid kelle sulest ilmus mitmeid reisikirju ja reportaaže. Tema loomingut iseloomustab oskus jäädvustada sündmusi dokumentaalses võtmes, samas andes edasi ka isiklikku elamust ja vahetut muljet. „Teekond Fudžijamamaale“ on nii ajastu dokument kui ka kultuuriline sillake, mis kajastab, kuidas ideoloogiliselt vastandlik maailm võis siiski suhestuda läbi reisimise, vaatlemise ja kirjutamise.