Mälestusi tormiselt teelt

“Mälestusi tormiselt teelt” on August Rei memuaarteos, mis kuulub sarja “Eesti mälu” väljaannetesse. See raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti 20. sajandi esimese poole suurtest murrangutest, mida autor ise lähedalt koges ja milles aktiivselt osales. Rei meenutused on kirjutatud poliitiku ja juristi pilgu läbi, pakkudes vaateid nii Vene keisririigi lagunemise ajale, Eesti iseseisvuse saavutamisele kui ka hilisemale riikliku ülesehituse perioodile. Tekstis peegelduvad tormilised ajad, kus noore rahva ja riigi saatus kujunes keeruliste olude kiuste.

Teos kirjeldab autori poliitilist tegevust alates osalemisest 1905. aasta revolutsioonis kuni Eesti Vabariigi rajamise ja diplomaatiliste ülesanneteni. Rei räägib oma kogemustest Tööerakonna juhi, Riigikogu spiikri, välisministri ja Eesti saadikuna Moskvas. Samuti käsitletakse Eesti okupeerimist ja sellele järgnenud pagulusaastaid, mil Rei jäi pühendunult truuks Eesti riikluse järjepidevuse ideele. Memuaarid avavad poliitiliste kulisside taha ja toovad lugejani vahetu tunde ajast, mil Eesti tulevik sõltus väheste otsustajate julgusest ja vastupidavusest.

August Rei (1886–1963) oli Eesti poliitik, jurist ja diplomaat. Ta sündis Viljandimaal, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Novgorodis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Rei oli üks 1918. aasta iseseisvusmanifesti väljakuulutajaid ja noore vabariigi riigimehi. Ta tegutses mitmel kõrgel ametikohal, sealhulgas Riigikogu esimehena ja Eesti saadikuna Nõukogude Liidus. 1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist, jäi Rei pagulusse, kus ta jätkas Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse esindamist. Tema mälestused on seega tunnistus ühe riigimehe elutööst ja võitlusest Eesti iseseisvuse nimel.