Postisarvest kineskoobini. Sidevahendite arengust Eestis

August Nurme teos „Postisarvest kineskoobini. Sidevahendite arengust Eestis” pakub põhjaliku ülevaate sidevahendite kujunemisest ja arengust Eesti alal. Raamat algab traditsioonilistest sideviisidest, mille hulka kuulusid posti edasitoimetamine ja postisarve kasutamine, ning liigub edasi telegraafi ja telefoni leviku juurde. Autor näitab, kuidas iga uus tehniline leiutis muutis inimeste igapäevaelu, kiirendas teabe liikumist ning sidus Eesti tihedamalt Euroopa ja maailma arengutega. Eraldi käsitletakse ka raadio rolli, mille mõjul kujunes 20. sajandi alguses täiesti uus kommunikatsioonivorm.

Teoses avatakse nii tehnilisi aspekte kui ka laiemat ühiskondlikku tausta. Näidatakse, kuidas sidevahendite areng oli seotud poliitiliste ja majanduslike oludega ning kuidas Eesti ühiskond kohanes järjest uute leiutistega. Postiteenuse ümberkujundamine, telegraafiliinide rajamine ja telefonivõrgu kasv olid sammud, mis parandasid suhtlusvõimalusi ja muutsid ka inimeste töö- ning eraelu. Raamat ei piirdu pelgalt faktide loetlemisega, vaid jutustab loo side arengust kui kultuurilisest ja sotsiaalsest protsessist, mis peegeldas kogu ühiskonna muutumist.

August Nurm (1904–1983) oli eesti ajaloolane ja publitsist, kes tegeles tehnika- ja kultuuriloo uurimisega. Tema kirjutistes ühendub pedantne allikakasutus ja ladus jutustamislaad, mis teeb keerukad teemad laiale lugejaskonnale kättesaadavaks. Nurm avaldas mitmeid teoseid, milles ta käsitles Eesti ajalugu argikultuuri ja tehnika arengute kaudu. „Postisarvest kineskoobini” on üks tema tuntumaid töid, mis jäädvustab sidevahendite rolli Eesti moderniseerumises ning pakub väärtuslikku teabeallikat nii tehnikaajaloo kui ka ühiskonnaloo huvilistele.