August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820-1821
August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820-1821
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Ajaloomuuseum | 2011
- 147 lk | Pehmekaaneline | 212 x 150 mm
- ISBN: 9789985988961
- Keel: eestikeelne
„Kunstniku reisipäevikud 1820–1821“ koondab baltisaksa kunstniku August Matthias Hageni tähelepanekud ja muljed reisidest, mille ta ette võttis varase loomeperioodi jooksul. Päevikuvormis tekstid kirjeldavad teekonda, mis viis teda läbi Saksamaa, Šveitsi ja Põhja-Itaalia, võimaldades vahetut pilku 19. sajandi alguse Euroopa maastikesse, kultuuridesse ja kunstikeskkondadesse. Hageni ülestähendustes põimuvad praktiline vaatlushimu, sügavalt isiklikud reaktsioonid nähtule ning noore kunstniku enesetõestuse soov. Päevikud peegeldavad nii välise keskkonna mitmekesisust kui ka sisemist pinget loojana, kes liigub tundmatuses, kuid otsib inspiratsiooni ja arengut.
Lisaks kultuurilistele ja maastikulistele kirjeldustele leiab päevikutest ka mitmeid märkusi kaasaegsete kunstnike, kunstinäituste, tehniliste võtete ja kunstiõpingute kohta. Hageni tähelepanekud on sageli täpsed ja visuaalselt tundlikud, mis ei ole üllatav arvestades tema kui litograafi ja maastikukunstniku tausta. Ta ei kirjelda pelgalt hooneid või loodusvaateid, vaid tabab ka meeleolusid ja valgust, samuti inimeste käitumist, keelt ja kombeid. Need märksõnad muudavad päevikud lisaks kunstiajaloolisele väärtusele ka kultuurilooliseks allikaks, mis avab ühe ajastu tunnetuslikku palet läbi tundliku vaatleja silmade.
August Matthias Hagen (1794–1878) oli baltisaksa kunstnik ja Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja, kes on tuntud eelkõige oma maastikumaalide ja -graafika poolest. Tema loomingus kohtuvad realistlik vaade ja romantiline hingestatus, mis iseloomustab ka tema reisipäevikuid. Käesolev väljaanne, mille on koostanud ja kommenteerinud Eesti Ajaloomuuseumi teadlased, annab lisaks tekstile ka taustateavet Hageni elu ja kunstilise arengu kohta. Päevikute avaldamine pakub väärtuslikku pilguheitu mitte ainult kunstniku isiklikku kujunemisloosse, vaid ka 19. sajandi Euroopa vaimuelu ja kultuuriruumi laiemasse konteksti.
