Tere, meri!

August Mälgu „Tere, meri!” koondab endas nii mälestusi, kirjanduslikke vaatlusi kui ka isiklikke hetki, olles omamoodi tagasivaade autori elule ja loometeele. Teoses põimuvad mereäärne lapsepõlv, kujunemisaastad kirjanikuna ning sügavam mõtisklus mere kui elu tähendusliku sümboli üle. Mälk naaseb lapsepõlve Saaremaale, kirjeldades detailirohkelt rannakülade eluolu, kalurite rutiini ja looduse mõjusid inimhingele. Neis kirjeldustes ei otsita pelgalt nostalgiahetki, vaid püütakse mõista, kuidas ajalugu ja keskkond inimest vormivad.

Teos ei allu klassikalisele žanrimääratlusele. See ei ole puhtalt autobiograafia ega ilukirjanduslik jutustus, vaid pigem päevikumärkmete ja minajutustuse piirimail kulgev tekst. Mälk vahetab sujuvalt kirjeldava stiili mõtiskleva või esseelise vormi vastu, peatudes näiteks keele, kirjanduse või ajaloosündmuste üle. Samuti on tunda, et autor on sisimas dialoogis ajaga, mis on möödunud – eriti Nõukogude aja kogemusega, mis varjutab isiklikku ja loomingulist vabadust. „Tere, meri!” ei ole seega vaid tagasipilk, vaid ka vaikne aruanne iseenesele ja lugejale, mida meri ja aeg on endaga kaasa toonud.

August Mälk (1900–1987) oli üks 1930. aastate eesti kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid, tuntud eeskätt oma rannaküla-romaanide poolest. Ta põgenes 1944. aastal Rootsi, kus jätkas kirjutamist ja osales aktiivselt eesti pagulaskultuuris. „Tere, meri!” valmiski eksiilis, olles tema üks hilisemaid teoseid. Mälgu loomingut iseloomustab sügav seotus mere ja kodupaigaga, aga ka rahvusliku identiteedi ja ajaloomälu tundlik käsitlus.