Tee kaevule 2. osa

Samuti tundus ta seni sõnakuulelikus ja tugevas kehas olevat midagi muutunud. Sellest jooksid üle värahtused - ja mitte ainult jahedusest. Ta selg tundus olevat kangestunud. Selles rõhutud ja tardunud tundes jooksis valu ringi. See võib-olla oligi tõeliseks põhjuseks, et ta ärkas. "Ma olen endale heinteveoga liiga teinud," mõtles ta. Ta keha oli ju harjunud küll rännakute ja öömajadega siin-seal ning töögagi, kuid heintevedu läbi metsa ja üle pehme raba oli olnud midagi hoopis muud. Selle ravimiseks oleks vaja olnud kütta jälle väikest sauna. See oleks teinud seljale head. Kuid uus valuhoog, mis rebis nagu nüri noaga läbi ihu, tegi selgeks, et tegemist pole lihtsa seljavaluga, kuigi see võis tekkida heinteveost. Valu lõikus ihhu, nii et ta pidi tõmbuma kõverasse. Ta laup kattus higiga. Ning tal tuli meelde Pendise kõnelus neerukivide valust. Valust, mille hoogude ajal ta ütles olevat karjunud ja vingerdanud ning tahtnud surra.