Libahunt. Kauka jumal

„Libahunt. Kauka jumal” on August Kitzbergi kahe näidendi kogumik, mis ilmus 1987. aastal Eesti Raamatu väljaandel. Mõlemad teosed kuuluvad eesti draamakirjanduse klassikasse ning on kirjutatud viies vaatuses. „Libahunt” käsitleb inimese ja kogukonna väärtuste kokkupõrget pärisorjusliku olustiku taustal, uurides erinevaid ellusuhtumisi ning inimeste võimet või võimetust erineda üldisest normist. „Kauka jumal” toob aga esile rahaahnuse, ülbuse ja hoolimatuse hukutava mõju, osutades, kuidas materiaalne kasu võib inimeste moraali ja sidemeid lagundada.

Kogumik avab nii rahvusliku kui sotsiaalse temaatika, mis iseloomustas Kitzbergi loomingut 20. sajandi alguses. „Libahunt” jõudis esmakordselt lavale 1911. aastal Pärnu teatris „Endla” ning on sellest ajast alates kuulunud eesti teatri repertuaari püsivamate teoste hulka, pakkudes uusi tõlgendamisvõimalusi eri põlvkondade lavastajatele. „Kauka jumalat” mängiti esmakordselt 1912. aastal „Vanemuises” ning see on jäänud oluliseks näiteks, kuidas teater võib ühiskonna väärtuskriise ja eetilisi küsimusi avada. Mõlema draama puhul põimub sotsiaalne kriitika kunstilise pingestatusega.

August Kitzberg (1855–1927) oli eesti kirjanik ja näitekirjanik, kelle looming on jätnud sügava jälje rahvuslikku kirjandusse ja teatrilukku. Ta kasvas üles talupojaperes ning tema teosed ammutavad ainest nii rahvausundist kui ka ühiskondlikest probleemidest. Kitzbergi näidendite tugevuseks on tema oskus ühendada rahvalikke motiive sügava psühholoogilise ja sotsiaalse analüüsiga. Tema looming, sealhulgas „Libahunt” ja „Kauka jumal”, on osa eesti teatri kuldfondist, pakkudes tänini aktuaalseid teemasid ja aruteluainet.