Puhastustuli

„Puhastustuli“ on August Kirsimäe romaan, mille keskmes on noor juuratudeng ja korporant Ilmar Mõtsalind. Tema elu kulgeb alguses mööda muretut rada, kus esiplaanil on pidutsemine, kergemeelsed suhted ja õpingute hooletusse jätmine. Lugu aga ei piirdu pelgalt tudengielu kirjeldamisega, vaid juhib tähelepanu inimese sisemisele arengule. Kui peategelane satub kriisi ja kaotab seni harjumuspärase pinnase jalgade alt, avaneb talle võimalus muutuda. Romaan kujutab, kuidas nooruslikest eksirännakutest võib saada algus sügavamale eneseleidmisele.

Teose süžee keerleb ümber igatsuse ja kaotatud võimaluste, mida sümboliseerib Ilmari soov taasleida Hillit – naist, kellega ta kohtus enne tudengipõlve ja kelle mälestus jääb teda saatma. Minevik ja olevik põimuvad, luues pingevälja, kus peategelane peab tegema otsuseid, mis määravad tema edasise tee. Romaan avab tudengite korporatsioonielu telgitaguseid, näidates, kuidas seltskondlikud kombed, ihad ja pettumused saavad mõjutada noore inimese tulevikku. Lugu kannab endas nii hoiatust kui ka lunastuse motiivi, sest puhastustuli on ühtaegu valuline ja vabastav kogemus.

August Kirsimägi (1931–2019) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus leidub nii romaane kui ka jutustusi. Tema teosed käsitlevad sageli inimese sisemaailma ja moraalseid valikuid, asetades tegelased elu ristteedele. Kirsimäge on peetud autoriks, kes sidus oma loomingus realistliku kujutuse ja sümbolistliku allteksti, pakkudes lugejale mõtlemisainet nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. „Puhastustuli“ on üks tema 1990. aastate teoseid, kus ta pöördub tagasi nooruse ja mälu teemade juurde, avades samas inimese eksimuste ja lunastuse võimalikkuse.