Miika Valtsbergi roim

August Jakobsoni romaan Miika Valtsbergi roim avab Andruksonide suguvõsa kujunemislugu, asetades selle Eesti maaühiskonna teoorjuse ajastusse. Teose keskmes on Miika Valtsberg ja Eeva Andrukson, kelle omavaheline suhe seob kokku eri põlvkondade huvid, maise kasu taotluse ja sõltuvuse mõisavõimust. Romaan jälgib, kuidas isiklikud otsused ja tunded põimuvad talupoegade õigusetu seisundiga ning kuidas pealkirjas osutatud „roim“ ei tähista üksnes individuaalset süütegu, vaid on seotud laiemalt vägivallal põhineva korraga. Jakobson kujutab külakogukonda, kus perekonnanimi ja maavalduse ulatus määravad inimese võimalused, ning näitab, kuidas sellises keskkonnas muutuvad armastus, truudus ja lojaalsus pidevalt kaubaks.

Teos kuulub kolmest romaanist koosnevasse tsüklisse Andruksonide suguvõsa, mida jätkavad Töö algus ja Vallutajad; Miika Valtsbergi roim toimib selles ringis sissejuhatusena, kus luuakse perekondlik ja sotsiaalne taust. Romaanis on tähtsal kohal pärisrahva ja mõisnike vaheline pingeväli, mis avaldub nii maavaidlustes kui isiklikes vastasseisudes. Jakobson kujutab töökoormust, sõltuvust ning seaduse ja õiglustunde lahknemist, kuid ei muuda tegelasi üksplaanilisteks tüüpidest näidisekujunditeks, vaid laseb neil otsida oma teed süü ja vastutuse vahel. Nii liigub jutustus perekonnasaaga ja ühiskonnakriitilise ajalooromaani piiril, sidudes isikliku traagika ja kollektiivse kogemuse.

August Jakobson oli 20. sajandi eesti proosa ja näitekirjanduse keskne nimi, kes kirjutas nii ulatuslikke romaanitsükleid kui hiljem ka tuntud näidendeid. Tema loomingus moodustavad Andruksonide suguvõsa romaanid olulise osa koos teiste suurte jutustustega, nagu Kolme vaeva tee, Metsalise rada ja Igavesed eestlased, mis käsitlevad rahva sotsiaalset liikumist ja ideelisi murdekohti. Hilisemates näidendites, sh Elu tsitadellis, jätkas ta ühiskondlike ja poliitiliste vastuolude tõlgendamist juba teises ajas ja olukorras. Jakobson tegutses ka avaliku elu tegelasena, mis mõjutas tema teoste vastuvõttu nii omal ajal kui hilisemates käsitlustes; ometi püsivad tema varasemad romaanid, sealhulgas Miika Valtsbergi roim, eesti kirjanduse ajaloo osana eelkõige laiahaardelise ühiskondliku kujutuse ja talurahvamaailma detailse vaatlusena.