Kas mäletad, mu arm? I-III

„Kas mäletad, mu arm?” on August Gailiti mälestusteraamat kolmes osas, mille on välja andnud kirjastus Ilmamaa. Teos on sügavalt isiklik ja samas kultuurilooliselt oluline sissevaade kirjaniku ellu ja mõtetesse, andes edasi nii tema isiklikke kogemusi kui ka pagulaskonna olustikku. Gailit, kes lahkus Eestist Teise maailmasõja keerises ja elas hiljem Rootsis, vaatleb minevikku nii intiimsete mälestuste kui ka laiemate üldistuste kaudu. Raamat ühendab autobiograafilised detailid ja isiklikud läbielamised poeetilise keelega, mille kaudu autor taaselustab möödunut ning mõtestab oma ajastut.

Kolmeköiteline teos liigub ajas ja ruumis, sidudes lapsepõlve ja noorusmälestusi hilisema elukogemusega. Kirjanik avab lugejale oma kohtumisi erinevate inimestega, elamusi Eestist ja hilisemat elu paguluses, mille taustal kajastub koduigatsus ja mälestuste jõud. Gailiti stiil on talle omaselt voolav ja emotsionaalne, milles on ühtaegu nukrust ja kergelt romantilist idealismi. „Kas mäletad, mu arm?” ei ole ainult mälestusteraamat, vaid ka kultuuriline tunnistus, mis seob isikliku kogemuse rahva ajaloo ja pagulaskonna saatuselooga.

August Gailit (1891–1960) oli eesti proosakirjanik, ajakirjanik ja kultuuritegelane, kes kuulus Siuru kirjandusrühmitusse. Tema loomingusse kuuluvad nii romaanid, novellid kui ka esseistika, mida iseloomustab lüürilisus, elav keel ja inimese sisemaailma tundlik kujutamine. Tuntumate teoste seas on romaan „Toomas Nipernaadi”, millest on saanud üks eesti kirjanduse sümboleid. Paguluses jätkas Gailit viljakat kirjanduslikku tegevust, kirjutades nii ilukirjandust kui ka mälestuslikke tekste. „Kas mäletad, mu arm?” on tema eluõhtul loodud teos, mis liidab kokku isikliku pihtimuse ja kultuuriloolise pärandi, jäädes oluliseks allikaks nii eesti kirjanduse kui ka paguluse ajaloo uurimisel.