Udres-Kudres, Päeva poeg. Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast

„Udres-Kudres, Päeva poeg“ koondab endasse valiku rahvalegende ja mälestuskatkeid, mis käsitlevad eesti rahva kujutlusi ja suulisi pärimusi orjaajast. Kogumiku keskmes on motiiv „Päeva poeg“ – muistne tegelane, kes kehastab vabaduseiha, õiglust ja vastupanu rõhujatele. Selliste jutustuste kaudu on eesti talurahvas läbi põlvkondade sõnastanud oma kogemusi ja lootusi, andes ajaloole edasi isiklikult ja pildiliselt laetud vaatenurga. Teoses leiduvad nii müütilise värvinguga lood kui ka realistlikumad mälestused, mis pärinevad 18.–19. sajandi murdeliselt ajajärgust, mil feodaalkord asendus rahvusliku ärkamise eelohtudega.

Annist on koostajana toonud esile pärimuse mitmekihilisuse: ühelt poolt rahvalik mütoloogia, kus Päeva poeg tõuseb valguse ja õiguse kandjaks, ning teiselt poolt elulised meenutused, milles kõnelevad need, kelle esivanemad orjaaja valupunkte kandsid. Teose keel on osaliselt jäänud arhailiseks ja murdeliseks, peegeldades rahvajuttude algupärast kõla. Raamat pakub võimalust tunnetada, kuidas põlvkondade kaupa edasi antud lood ei olnud pelgalt meelelahutus, vaid ka identiteeti ja vastupanuvaimu kujundav jõud. Mõned jutustused on lüürilised ja fragmentaarsed, teised selgelt sihistatud vastupanulood, mis kannavad edasi suulise ajaloo dünaamikat.

August Annist (1899–1972) oli kirjandusteadlane, tõlkija ja folklorist, kelle huvi rahvaliku pärimuse vastu ühendas süstemaatilise uurimistöö ja kultuuriloolise tundlikkuse. Ta tegeles süvitsi muistendite ja rahvaluule kogumise, analüüsi ja publitseerimisega. Lisaks folkloristikale on ta panustanud ka maailmakirjanduse vahendamisse eesti keelde. „Udres-Kudres, Päeva poeg“ on näide Annisti pühendumusest rahvapärimuse säilitamisele, olles ühtaegu nii teaduslikult väärtuslik kui ka kirjanduslikult mõjus kogumik, mis avab osa rahva alateadvusest, mida kirjutatud ajalugu sageli ei suuda tabada.