Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood

„Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood. Perekonnaballaade vanast orjaajast“ on August Annisti koostatud ja töödeldud ballaadikogu, mis ilmus 1970. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos tugineb eesti rahvalaulude ja -juttude ainesele, mida autor on kohandanud kirjanduslikku vormi, säilitades samas regivärsi rütmi ja folkloorse keele. Raamatus on kolm keskset tsüklit, mis jutustavad lugusid eri saatusega naistest: Karske Pireta kehastab ausust ja moraalset kindlust, Maheda Mareta peegeldab leebust ja peresoojust, mehetapja Maie aga traagilist vastuhakku ja kättemaksu. Kõik lood on seotud „vana orjaaja“ temaatikaga, pakkudes pilguheitu talurahva ajaloolisse ellu ja väärtushinnangutesse.

Ballaadid kujutavad perekondlikke ja kogukondlikke suhteid, kus moraalsed dilemmad ja saatuslikud otsused määravad tegelaste elu. Annist on loonud kujundikeele, mis on ühtaegu poeetiline ja lihtne, lastes rahvaluule motiividel esile tulla nii kujundite kui ka süžeede tasandil. Teose stiil on kohati arhailine, ent samas lavastuslik, luues lugejas tunde, nagu kuuleks ta neid lugusid esitamas küla laulikku. Illustratsioonid ja kujundus rõhutavad kogumiku seotust eesti kultuuripärandi ja suulise jututraditsiooniga, sidudes kirjasõna visuaalse folkloori väljendusviisidega.

August Annist (1899–1972) oli eesti kirjandusteadlane, folklorist ja tõlkija, kes pühendas suure osa oma loomingust rahvaluule uurimisele ja vahendamisele. Ta on tuntud eeposte „Kalevala“ ja „Ilias“ tõlkijana ning rahvalaulude kogujana ja populariseerijana. Annisti teaduslik taust andis talle erilise võime ühendada rahvaluule originaalne keelekasutus teadlikult loodud kirjandusliku vormiga. „Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood“ on üks väheseid tema teoseid, mis ühendab luuletaja, teadlase ja rahvaluule vahendaja rollid üheks tervikuks.