Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad

Teos uurib Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude lähtekohti ja esitusviisi ning seob üheks tervikuks suulise pärimuse, kirjaliku töötluse ja 19. sajandi rahvusliku mõttelaadi. Raamat kirjeldab, kuidas jutuvariant liigub suust suhu, millal muutub redaktsiooniks ning millises osas astub mängu autori valik: millise süžee ta säilitab, mida tihendab ja kuhu lisab siduvaid lõike. Käsitlus vaatleb jutte tüüpide ja motiivide kaupa ning hoiab fookuse skeemil, mis aitab määrata teksti päritolu: kust on paralleele leitud, millal on võetud eeskuju ja millal on tegu oma ajastu esteetika järgi vormitud jutustusega. Nii koorub välja pilt tööprotsessist, kus rahvajutt ja kirjanduslik toimetus kohtuvad ning kus tegelaskujud, ruum ja „õpetuse“ kiht saavad oma rolli.

Raamat näitab, milline on kompositsiooni ja keele ehitus, mille abil muinasjutt loob tempot ja pinge telge. Analüüs liigub algussituatsioonist pöördeni, katse-korduste jada kaudu lahenduseni ning selgitab, kuidas kordus ja paralleelstruktuur hoiavad lugejat liinil. Eraldi vaadeldakse kujundlikku sõnavara ja lause rütmi, mille kaudu argine detail tõstab üldistuse esile. Kogumik seob teksti valdava moraali ja maailmapildiga ning kirjeldab, millisel hetkel hakkab uskumuslik taust teenima jutustuse eesmärki, mitte vastupidi. Samuti kaardistatakse vastuvõttu: kuidas muutub lugeja ootushorisont koolitekstidest antoloogiailminguteni ning millal loetakse jutustust rahvaluule tunnistuseks, millal kirjanduslooliseks vormiks. Lugeja saab tööriistad, millega eristada allikat, töötlust ja toimetust ning siduda need lahti konkreetse näitega.

Kokkuvõttes on raamat tööplaan neile, kes soovivad lugeda Kreutzwaldi muinasjutte korraga allikana ja kirjandusliku teosena. Käsitlus annab kontrolljärjestuse: defineeri tüüp, otsi paralleel, kirjelda töötlus, hinda kompositsioon, vaata keelt, loe vastuvõttu. Selline järjestus hoiab arutelu kontrollitavana ja lubab võrrelda jutte omavahel ilma oletustele toetuva üldistuseta. Teos sobib kasutamiseks kursuse aluslugemisena, antoloogia kommenteerimise abina ja uurimustöö lähtekaardina, kus küsimus „kust lugu tuleb“ on seotud küsimusega „kuidas see on tehtud“.