Plekk-katus. Jutustused, näidend

Astrid Reinla jutukogu „Plekk-katus“ koondab lugusid, milles igapäevaelu on nihestatud koomika, groteski ja kerge fantaasiaga. Autor käsitleb tavapäraseid olukordi viisil, mis tõstab esile nende varjatud absurdsuse ja inimsuhete kummalised nüansid. Palades kerkivad esile lihtsad tegelased oma harjumuste, unistuste ja nõrkustega, kelle käitumises peegelduvad ühiskondlikud mustrid, ent need on esitatud humoorikas võtmes. Teoste tonaalsus kõigub iroonia ja mõistva pilgu vahel, võimaldades lugejal samastuda, kuid ka muigega distantsi hoida. Sageli toovad just ootamatud pööded ja tegelaste üllatavad valikud ilmsiks sügavamaid hoiakuid ning ühiskondlikke pingekohti.

Kogumiku üks omapärasid on jutustuste fantaasiaga flirtiv laad, mis ei sea eesmärgiks reaalsuse täpset tabamist, vaid pigem selle peegeldamist kergelt moonutatud kujul. See võimaldab Reinlal rõhutada sotsiaalseid või psühholoogilisi tõdemusi, säilitades samas lugude ligipääsetavuse ja mängulisuse. Näiteks võib tavapärasest linnakorteri olustikust areneda välja absurdne konflikt või täiesti argine olukord omandada metafoorse mõõtme. Lisaks jutustustele sisaldab kogumik ka ühe näidendi, mis laiendab autori väljendusvahendeid ja toob esile tema hea dialoogitunnetuse ning oskuse kujundada lavalisi olukordi samavõrd mitmetasandiliselt kui proosas.

Astrid Reinla (1948–1995) oli eesti kirjanik, kelle looming hõlmab jutustusi, romaane, näidendeid ning lastelugusid. Talle omane väljenduslaad ühendab terava sotsiaalse tähelepaneku, isikliku kogemuse elemendid ja kerge nihestatuse reaalsuse suhtes. Reinla oskas hästi kujutada just argikeskkonda ja selle inimesi, tuues esile nende veidrused ja vastuolud ilma üleliigse moraliseerimiseta. „Plekk-katus“ kuulub tema varasemasse loominguperioodi ja iseloomustab teda autorina, kes suudab ühendada lihtsa väljendusviisi mitmekihilise sisuga. Tema tekstid pakuvad lugejale nii äratundmisrõõmu kui ka võimalust mõtiskleda inimlike käitumismustrite üle laiemalt.