Väikevend ja Karlsson katuselt

Raamat Väikevend ja Karlsson katuselt jutustab linnakorterist ja poisist, kes on pere pesamuna ning jääb sageli vanemate ja suuremate õdede-vendade varju. Väikevend elab oma mõtetega rohkem mängudes kui argitoimetustes, kuni ühel päeval ilmub tema ellu Karlsson – poisi kasvu mehike, kes elab katusel korstna kõrval väikeses majakeses ja lendab selja külge kinnitatud propelleri abil. Nende kohtumisest algab rida seiklusi, mis viivad poisi katuselt kööki ja tagasi, keeravad pahupidi pererutiini, hirmutavad koduabilisi ja panevad kahtlema, kas Karlsson on kujutlusvõime vili või päris sõber. Kodused stseenid, pahandused ja leppimised vahelduvad katusel toimuvate sõitudega, nii et väike tüli võib järgmisel hetkel muutuda naljaks või tõeseks hirmuks.

Teos näitab lapse pilku maailmale, kus täiskasvanute mured ja keeldude süsteem seisavad kõrvuti sooviga mängida ja piire katsetada. Karlsson on ennast ülistav, tujukas ja oma tahtmist taga ajav tegelane, kes samas oskab Väikevenna üksioleku ja hirmu lahustada, tõmmates ta uutesse olukordadesse. Lugu ei räägi ainult naljakast vahulennust katusel, vaid puudutab ka seda, mis tunne on olla pere noorim, keda ei panda alati tähele, ning kui palju julgust annab teadmine, et kellelgi on just sinu jaoks aega. Lugejale saavad tuttavaks Svantessonide peresuhted, naabrid ja koduabilised, ning vaiksest korterist kasvab välja mänguväli, kus fantaasia ja argipäev on pidevas liikumises. Nii saab laps lugeda seiklusjuttu, täiskasvanu aga märgata üksilduse ja sõpruse teemat, mis raamatu allhoovuses pidevalt kohal on.

Astrid Lindgren oli rootsi lastekirjanik, kelle tegelased – Pipi Pikksukk, Bullerby lapsed, vennad Lõvisüdamed ja Karlsson katuselt – on saanud osaks mitme põlvkonna lugemiskogemusest. Ta alustas tööd kirjastuses ja kirjutas kõrvalt lugusid, milles keskmes on lapse vaatenurk, õiglusetunne ja vabaduse vajadus. Lindgreni raamatud on jõudnud enam kui sajasse keelde ning nende põhjal on tehtud lavastusi, filme ja joonisfilme. Karlssoni-lugudes ühendab ta linnaelu, fantaasia ja lapse sisemaailma nii, et väike korter, katus ja veider naaber muutuvad tunnuspaikadeks, kuhu lugeja saab ikka uuesti tagasi minna.