Peotäis tuhka, teine mulda 1. osa

Asta Willmanni romaani „Peotäis tuhka, teine mulda“ esimene osa viib lugeja Eesti lähiajaloo keeristesse, kus isiklikud saatused põimuvad suuremate rahvuslike ja ühiskondlike muutustega. Teose keskmes on naine, kelle elu kulgeb läbi mitme kümnendi, kandes endas mälestusi sõjast, Siberist, kaotustest ja vaiksetest võitudest. Romaani ülesehitus meenutab mõtisklevat tagasivaadet, kus sündmused ei järgi lineaarset kulgu, vaid laotuvad laiali, moodustades killustatud, ent tähendusrikka mosaiigi. Lugu liigub kodust küüditamisvagunini, vangilaagrist vabanemise järel rajatud elu tagasihoidlikesse tingimustesse, näidates peategelase kangekaelsust ja tasakaaluotsinguid ka siis, kui välismaailm laguneb ja muutub tundmatuseni.

Autori tähelepanu keskmes on inimese sisemine vastupanuvõime ja uskumuse jõud, mis hoiab elus lootuse isegi kõige lootusetumal hetkel. Peategelase jaoks ei ole elu üksnes kannatamine, vaid ka leppimine ja uuesti alustamine. Tema ümber on hulk tegelasi, kelle kaudu kerkivad esile ajastu mitmetahulised pinged: nõukogude võimu surve, vaikiv kohanemine, salahoitud mälestused ja sõnatu igatsus millegi puhta järele. Rõõm, arm ja lootus, nagu pealkiri lubab, ei avaldu siinses maailmas valjult, vaid väikestes žestides, lihtsates lausumata jäänud lausetes ja teadlikus elutahtes. Teos ei paku romantilist pilti elust, vaid ausa, kuid mitte lootusetu peegelduse minevikust, mis elab edasi oleviku igas kihis.

Asta Willmann on eesti kirjanik ja stsenarist, kelle looming keskendub sageli üksikisiku ja ajaloo vahele jäävatele vaiksetele kohtadele. Tema teostele on iseloomulik sügav psühholoogiline läbitunnetatus ja elu argise poeetika tabamine. Willmann ei kirjuta suurtest sündmustest kui sellistest, vaid sellest, kuidas need mõjutavad tavalist inimest, tema igapäevast maailma ja sisemist tasakaalu. Tema keeletaju on täpne ja napp, vältides liigseid ilustusi, kuid säilitades teksti tundlikkuse. „Peotäis tuhka, teine mulda“ kuulub tema olulisemate tööde hulka ning annab hääle neile, kelle elu kulges vaikuses ja kelle mälestused kandsid edasi kogu rahva lugu.