Neli emandat
Neli emandat
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Ümbrispaber kehvas seisus
- Eesti Kirjanike Kooperatiiv | 1966
- 274 lk | Kõvakaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kogumik Neli emandat koondab üksteist novelli, mille tegevus toimub iseseisvuse lõpuaja Tartus ja selle lähiümbruses. Lood avavad linna argist elu: ülikooli ja väikeste ametiasutuste õhustikku, üürikortereid ja kohvikuid, kus inimesed püüavad hoida paigas oma tööd, peresid ja eneseväärikust. Autor keskendub olukordadele, kus pealtnäha tavaline igapäev kohtub otsustustega, mis pööravad mõne elu teistsugusele rajale. Tartu ei ole siin üksnes taust, vaid toimib väikese lavana, kus lähikontaktid ja kokkusattumused muudavad inimeste valikud selgesti nähtavaks.
Novellide keskseks liikumapanevaks jõuks on armastus, kuid mitte kitsalt romantilises tähenduses. Suhted põrkuvad ka auahnuse, hirmu, kohusetunde ja materiaalse kindlustunde otsimisega. Teoses analüüsib autor, kuidas tegelased põhjendavad enda ja teiste ees oma otsuseid, millal nad püüavad konflikti vältida ning millal lähevad teadlikult vastasseisu. Inimsuhted joonistuvad välja eelkõige dialoogide ja väikeste žestide kaudu, mitte suurte süžeepööretega. Nii moodustavad eraldiseisvad lood ühtse terviku, kus korduvad motiivid – kokkusattumused, möödarääkimised, juhuslikud kohtumised – näitavad, kui õrnal tasakaalul inimestevahelised sidemed püsivad.
Arvo Mägi oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes lahkus sõja ajal Eestist ja kujunes üheks pagulaskirjanduse oluliseks proosautoriks. Ta õppis Tartu ülikoolis, töötas enne sõda muuseumis ja ajalehes ning jätkas pärast põgenemist loomingulist tegevust Põhjamaades. Mägilt ilmus rida novellikogusid ja romaane, milles ta käsitles nii kodumaa minevikku kui ka eestlaste saatust võõrsil, ning ta tegutses ühtlasi kirjandusloo ja kultuuriloo vahendajana. Neli emandat kuulub tema tihedasse lühiproosa loomesse, seistes kõrvuti selliste kogudega nagu Ei lasta elada, Kiusaja ja hilisemad Karvikute kroonika raamatud, ning näitab hästi autori huvi psühholoogiliselt nüansseeritud linnaolustiku ja ajaloolise taustaga põimunud inimsuhete vastu.
