Mis meelde on jäänud

Arvo Mägi mälestusteraamat „Mis meelde on jäänud“ algab autori lapsepõlve ja suguvõsa kirjeldustega. Ta esitab lugejale oma pere ja keskkonna, mis kujundasid tema arusaama maailmast ning jätsid püsiva jälje tema loomingusse. Mägi keskendub inimestele ja olustikule, mida ta ise vahetult tundis ja mäletas. Tema jutustamislaad on detailne ja selge, mistõttu avaneb lugejale pilt ühest ajastust, millele sageli on raske ligipääsu leida. See muudab teose väärtuslikuks nii isikliku mälestusloona kui ka laiemalt kultuuriloolise allikana.

Teoses peitub eriline väärtus ka seetõttu, et lugeja võib mälestustes ära tunda prototüüpe tegelaskujudele, keda Mägi kasutas oma ilukirjanduslikes raamatutes. Nii muutub raamat ühtlasi kommentaariks tema loomingule, lisades sellele uusi kihistusi ja avades tegelaste tagamaid. Suurim osa kogumikust on pühendatud Tartu-perioodile, kus kajastatakse kooli- ja ülikoolielu, aga ka igapäevaelu Vene ja Saksa okupatsiooni ajal. Lühikesed päevikulised sissekanded kirjeldavad hilisemat elu Soomes ja Rootsis, luues tervikliku ülevaate kirjaniku eluteest ja selle kontekstidest.

Arvo Mägi (1913–2004) oli eesti kirjanik, kriitik ja kultuuritegelane, kes tegutses pikki aastaid paguluses Rootsis. Ta oli seotud Eesti Kirjanike Kooperatiiviga ning osales aktiivselt väliseesti kultuurielus. Mägi loomingusse kuuluvad nii romaanid, novellid kui ka esseed, lisaks ulatuslik mälestustelooming. Tema teosed käsitlevad sageli eestlaste identiteeti, ajalugu ja isiklikku mälu, tuues esile nii individuaalse kogemuse kui ka rahvusliku järjepidevuse. „Mis meelde on jäänud“ sobitub tema loomingu tervikusse kui isiklik ja samas üldistav peegeldus ühest keerulisest ajastust ja selle mõjust ühele loojale.