Lugu lahti. Valimik novelle aastaist 1949-89

Arvo Mägi kogumik „Lugu lahti. Valimik novelle aastaist 1949–89“ koondab ligi neljakümne aasta jooksul loodud lühiproosa, pakkudes läbilõiget autori stiili arengust ja temaatilisest ulatusest. Novellid on ajaliselt laotatud viie kümnendi peale, võimaldades jälgida, kuidas muutuvad nii jutustamislaad kui ka kesksed motiivid. Mägi käsitleb oma tekstides inimese sisemaailma, argipäevaseid kokkupõrkeid ja vahel üsna ootamatuid murrangupunkte. Palju tähelepanu on pühendatud üksikisiku suhtele teda ümbritseva ühiskonnaga, olgu selleks lähisuhted, töö, institutsioonid või sisemised dilemmad. Nende lugude tonaalsus on vaoshoitud, aga tähenduslik, sageli varjatud iroonia või vaikse kahetsusega markeeritud.

Kogumiku ülesehitus ei järgi ranget kronoloogiat, vaid pigem rütmi, mis võimaldab erineva meeleoluga tekstide vahel tekkinud pingeid ja seoseid paremini esile tuua. Mõned novellid on lüürilisemad ja filosoofilisemad, teised realistlikumad ja dialoogirohkemad. Kohtame tegelasi, kes on sageli oma elu ristteel, olgu selleks töökoha kaotus, suhete lõppemine või eksistentsiaalne kriis. Samas ei domineeri traagika – ka kõige vaoshoitumates stseenides on alles teatud helgus või leppimine. Ajastu vaim kajab taustal: olgu see viiekümnendate vaikne painetus või kaheksakümnendate lõpu vabanemise eelaimus. Mägi novellid ei otsi suurt sõnumit, vaid loovad hetki, mis jäävad lugeja teadvusesse pikemaks kui nende tegelik pikkus eeldaks.

Arvo Mägi (1913–2004) oli eesti proosakirjanik ja tõlkija, kes emigreerus pärast Teist maailmasõda Rootsi. Tema looming sai alguse paguluses ning on mõjutanud eesti välise kirjanduse kujunemist. Mägi kirjutas eesti keeles, säilitades sel moel sideme kodumaaga, ning avaldas oma teoseid nii Rootsis kui hiljem ka Eestis. Tema stiil on tundlik ja tasakaalukas, tihti täpne inimtunnetuse kujutamises. „Lugu lahti“ on üks neid kogumikke, mis aitab mõista, kuivõrd järjepidev ja sisukas oli eesti proosa areng ka väljaspool raudse eesriide piire.