Murdeajastu

Arvi Siigi luulekogu „Murdeajastu“ ilmus 1976. aastal kirjastuses Eesti Raamat ning peegeldab autori isikupärast, elukogemusele toetuvalt vaoshoitud, ent terava ühiskondliku tunnetusega lüürikat. Kogu tekstidesse on kätketud ajastu sisepingeid, põlvkondadevahelist dialoogi ja isikliku vastutuse teemat, mis avaldub nii elutunnetuslikus kui ka sotsiaalses plaanis. Luulekogu kõneleb muutustest – nii ühiskondlikest kui ka sisemistest –, ning kutsub lugejat vaatama ajale ja iseendale ausalt otsa.

Üheks teose kandvaks motiiviks on nooruslikkuse ja vananemise vastandus, mida autor ei kujuta vastandite, vaid pigem järjepidevuse ja paratamatu ülemineku kaudu. Näiteks luuletuses, kust pärineb tsitaat „Ärge häbenege olla noored / ka veel siis, kui turjal eakoorem“, kutsub Siig üles mitte kartma vaimset nooruslikkust ka siis, kui elu on juba jätnud nähtavad jäljed. Kujund „sammal seismajäänud kivil“ rõhutab seisu ja paigalseisu, mida noorusest kantud liikumine ja avatus ületada suudab. Kogu toon on korraga tasakaalukas ja mõtlik, kuid mitte ilma iroonilise eneseteadlikkuseta.

Arvi Siig (1938–1999) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loomingule on iseloomulik rahulik, läbimõeldud ja ideeliselt tihe väljendus. Tema luules kohtuvad sotsiaalne tundlikkus ja eksistentsiaalne sügavus, mida kannab kindel, kohati isegi vanamoodsalt klassikaline vormitunnetus. Siig tegutses aktiivselt ka tõlkijana ning oli tuntud vene luule vahendajana eesti keelde. „Murdeajastu“ kuulub tema varasema loomingu olulisemate kogude hulka, olles samal ajal nii põlvkondliku enesemääratluse kui ka ajastuomase sisekaemuse dokument.