Märgitud

Arved Viirlaiu romaan „Märgitud“ viib lugeja Teise maailmasõja järgsesse ajajärku, käsitledes eestlaste keerulist saatust võõrvõimude haardes. Teos keskendub neile, kes sattusid nõukogude võimu repressioonide alla või pidid Eestist lahkuma, kandes endas pagulaseks olemise taaka ja kodumaa igatsust. Peategelased on sunnitud tegema raskeid valikuid, mis määravad nende elu kulgemise: kas jääda vaikides alistuma või riskida kõige kaotamise hinnaga, et jääda truuks oma põhimõtetele. Romaan käsitleb moraalseid dilemmasid, vastupanuvõitlust ja inimese sisemist piina olukordades, kus eetiline selgus on hägustunud võimu surve all.

Teose keelekasutus on napp, kuid intensiivne – Viirlaiule omaselt mõjub see korraga poeetiliselt ja teravalt. Romaani atmosfäär on pingeline, kohati lausa klaustrofoobiline, peegeldades tegelaste sisemisi heitlusi ning nende läbielatud vägivalla, reetmiste ja hirmude jälgi. Samas ei puudu tekstist lootusehetked ning usaldus inimlikkuse kestvusse. Viirlaiu tegelaskujud ei ole mustvalged: nad eksivad, kõhklevad, muutuvad. Nende kaudu avaneb laiem pilt Eestist kui maast, mille ajalugu on tähistatud valusate ja pöördumatute murrangutega, ent kus inimeste püüdlus säilitada oma väärikus ei kao.

Arved Viirlaid (1922–2015) oli eesti pagulaskirjanik, kelle looming keskendus sageli sõja, vabaduse ja mälu temaatikale. Ta põgenes Teise maailmasõja ajal läände ning elas hiljem Kanadas, kus tegutses nii kirjaniku kui ka aktiivse ühiskonnategelasena. Viirlaiu looming on tugevalt autobiograafiline, tema tekstid sünnivad ajaloolise kogemuse ja isikliku läbielamise piiril. „Märgitud“ kuulub tema tuntumate teoste hulka, olles jätk varasematele romaanidele, kus ta kujutas Eesti traagilist lähiajalugu ausalt ja kompromissitult. Viirlaid on oluline hääl eesti kirjanduses, kelle töö aitab hoida elavana pagulaskogemuse ja vastupanukultuuri mälu.