Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst

„Aruanne ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst. Ajavahemikul 1.IV 1954 – 1.IV 1955” on dokumentaalne väljaanne, mis toob lugejani osa Eesti NSV julgeolekustruktuuride igapäevatööst stalinismi järgse aja alguses. Väljaande keskmes on 2. vastuluureosakonna sisemine aastaaruanne, mis kajastab nõukogude julgeolekuaparaadi tegevust ühe aasta vältel: millistele ohtudele keskenduti, kuidas töötati välisriikide agentide kahtlustega, milliseid meetodeid kasutati elanikkonna kontrollimisel ning kuidas defineeriti „vaenulikke elemente”.

Aruanne on esitatud referatiivses vormis, sisaldades konkreetseid juhtumikirjeldusi, statistilisi andmeid ja siseanalüüse. Dokumendis käsitletakse näiteks välisriikide luuretegevuse jälgimist, piiriületustega seotud intsidente, n-ö rahvavaenlaste tegevuse tõkestamist ning informantide võrgustiku tööd. Keel on ametlik, kohati kuiv, kuid annab selge pildi sellest, milline oli vastuluure töö sisu ja ulatus igapäevases haldussüsteemis. Väljaanne avab ka süsteemi mõtteviisi, kus ühiskonda käsitleti pideva potentsiaalse ohuna ning julgeolekuaparaati kui ennetava kontrolli vahendit. Lisaks dokumendi tekstile on raamatusse lisatud kommentaarid ja saatesõna, mis aitavad lugejal materjali asetada ajaloolisse ja poliitilisse konteksti.

Väljaandja Umara ja koostajad on astunud sammu selle poole, et varasemalt salastatud ja kinnine materjal muutuks uurijatele ja üldsusele kättesaadavaks. Raamat sobib eeskätt ajaloolastele, õigusteadlastele ja neile, kes huvituvad nõukogude repressiivaparaadi toimimisest Eestis. Aruanne on väärtuslik allikmaterjal, mis võimaldab mõista, kuidas julgeolekuasutused nõukogude ajal töötasid ning milline oli nende roll ühiskonna jälgimisel ja suunamisel külma sõja algusaastatel Eestis.