Kui ma olin väiksekene

Artur Rinne mälestusteraamat „Kui ma olin väiksekene“ keskendub autori lapsepõlvele ja noorusaastatele Tallinnas 20. sajandi esimesel poolel. Tekstis põimuvad isiklikud kogemused ja ajastuolustiku kirjeldused, kus olulisel kohal on kodu, kool, tänavad ja inimesed, kellega noor Rinne kokku puutus. Lugeja saab ülevaate ühest linnakeskkonnas kujunenud lapse maailmast, kus tähtsal kohal on mängud, esimesed huvid ja suhted, aga ka tähelepanekud ühiskondlike muutuste kohta.

Mälestused on edasi antud episoodilise jutustusena, mille kaudu avanevad fragmendid elust enne tuntust ja lavakarjääri. Rinne vaatleb olnut tagasivaates, kuid ei rõhuta sentimentaalsust ega idealiseeri lapsepõlve, vaid kirjeldab vaatluspõhiselt oma keskkonda ja elukorraldust. Teoses kajastuvad ka toonased hariduslikud ja kultuurilised mõjutused, mis kujundasid hilisemat eneseteadvust ja loomingulist teed. Raamat on isiklik ajaloopilt, mis ühtlasi peegeldab laiemat elukeskkonda ja sotsiaalset tausta, milles üks põlvkond üles kasvas.