Nimetu saar. Näidend 3. vaatuses 8. pildis

„Nimetu saar. Näidend 3 vaatuses 8 pildis” on eesti kirjaniku Artur Alliksaare draamateos, mis ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas kirjastuse Perioodika väljaandel 1966. aastal. Kujunduse tegi Paul Reeveer. Väljaanne avaldati Loomingu Raamatukogu numbrites 28–29 ja selle maht on 80 lehekülge. Näidendi tegevus leiab aset kujuteldaval saarel, kus piiratud ruumis ja oludes kohtuvad erinevate iseloomudega tegelased. Lugu uurib, kuidas sunnitud kooselu, võimusuhted ja isiklikud ambitsioonid kujundavad inimeste käitumist, ning seob realistliku tegevuse sümbolistlike ja allegooriliste motiividega.

Perioodikaväljaande kontekstis oli „Nimetu saar” tähelepanuväärne eesti dramaturgia näide 1960. aastatel, mil Loomingu Raamatukogu tõi lugejani peamiselt tõlkekirjandust. Alliksaare teos eristus oma poeetilise ja kujunditiheda dialoogi poolest, mis kandis autori luuleloomingule omast rütmi ja sõnamängulisust. Draamas põimuvad filosoofilised küsimused vabadusest, vastutusest ja inimese sisemisest vabadusest väliste piirangute kiuste. See on lavatekst, mis jätab ohtralt tõlgendusruumi nii lavastajale kui ka lugejale.

Artur Alliksaar (1923–1966) oli eesti luuletaja ja näitekirjanik, kelle loomingut iseloomustab keeleuuenduslikkus, sõnaloome ja filosoofiline sügavus. Tema elu oli täis pöördeid ja raskusi, sealhulgas vangilaager ja loomingulised piirangud nõukogude perioodil. Alliksaar avaldas eluajal vähe, kuid tema teosed, sealhulgas „Nimetu saar” ja postuumselt ilmunud luulekogu „Olematus võiks ju ka olemata olla”, on pälvinud hilisemas eesti kirjanduskultuuris kõrge hinnangu ning loonud talle legendaarse staatuse.