Eesti merevägi Vabadussõjas 1918-1920

„Eesti merevägi Vabadussõjas 1918–1920” on Arto Olli uurimus, mis käsitleb Eesti riigi esimest ja ühtlasi väga keerulist perioodi merelise kaitse korraldamisel. Teos toob esile, et vastloodud merevägi tuli luua sisuliselt tühjalt kohalt, samal ajal kui riik seisis silmitsi otsese sõjalise ohuga. Merelised operatsioonid olid hädavajalikud, sest just mereteede kaudu tagati varustuse, relvade ja välisabi jõudmine Eestisse. Raamat avab, milliseid laevu ja inimesi sellesse ettevõtmisse kaasati ning kuidas nappidest ressurssidest hoolimata suudeti tagada merepiiri kaitse.

Autor kirjeldab põhjalikult, kuidas Eesti merevägi osales dessantides ja toetas maismaajõude, samuti hoolitses navigatsioonimärkide, tuletornide ja sadamate korrastamise eest. Need ülesanded olid elutähtsad, et kindlustada ühendus välisriikidega ja luua usaldusväärne taristu noore riigi toimimiseks. Lisaks lahingutegevusele tõi merevägi kaasa stabiilsuse, mis võimaldas Vabadussõja ajal saavutada strateegilist eelist. Teos rõhutab, et mereväe panus ei seisnenud ainult otseses lahingutegevuses, vaid ka laiemas riigi ülesehitamises.

Arto Oll on ajaloolane, kes on keskendunud Eesti Vabadussõja ja varase riikluse uurimisele. Tema käsitlused paistavad silma detailitäpsuse ja allikapõhisuse poolest, pakkudes lugejale selget ülevaadet nii poliitilisest kui ka sõjalisest olukorrast. „Eesti merevägi Vabadussõjas 1918–1920” on osa sellest uurimistööst ning annab esmakordselt tervikliku pildi sellest, kuidas noore riigi merevägi aitas kaasa Eesti iseseisvuse kaitsmisele ja kindlustamisele.