Võitlev prohvet

Arthur W. Upfieldi kriminaalromaan „Võitlev prohvet“ viib lugeja Austraalia sisemaale, kus detektiiv Napoleon Bonaparte ehk Bony asub uurima salapärast juhtumit eraldatud usulises kogukonnas. Tegemist on ühega paljudest Upfieldi teostest, mille peategelaseks on Bony – pooleldi aborigeenist ja pooleldi eurooplasest politseiinspektor, kelle isikupärane uurimisviis ühendab loogilise mõtlemise, tähelepaneliku vaatluse ja sügava tundlikkuse looduse ning inimpsüühika suhtes. Romaani sündmused keerlevad karismaatilise usujuhiga kogukonna ümber, kus toimunud kuritegu ei näi alluvat tavapärasele seletusele ja mille liikmed kaitsevad oma saladusi fanatismipiiril.

Teose keskmes ei ole ainult kuritegu, vaid ka pinge kahe maailma vahel – traditsioonilise põlisrahva tarkuse ja Euroopa ratsionaalsuse –, mida Bony kehastab. Uurimine viib teda sügavale kogukonna sisemisse struktuuri, kus reeglid, uskumused ja hirmud mõjutavad iga otsust ja reaktsiooni. Upfield käsitleb loo käigus ühiskondlikke ja kultuurilisi pingeid, ent hoiab tegevust liikumises põneviku reeglitele vastavalt: kahtlusalused, vihjed, sügav taust ning ootamatu, kuid loogiline lahendus. Romaanis seguneb geograafiline eripära psühholoogilise pingega – kuum, kuiv maastik ise saab peaaegu eraldi tegelaseks, mille kohal hõljub ka müstika varjund.

Arthur W. Upfield (1890–1964) oli inglise päritolu Austraalia kirjanik, kelle looming sai tuntuks just Bony tegelaskuju kaudu. Tema romaanid on olulised ka seetõttu, et need tõid krimikirjandusse varakult mitmekultuurilise ja antropoloogilise vaate. Upfield elas suure osa oma elust Austraalia kõrbelistes piirkondades ning see kogemus on tuntav tema tööde autentsuses. „Võitlev prohvet“ on üks näide sellest, kuidas ta kombineerib klassikalise detektiivilooga kultuurilise tundlikkuse ja detailitäpse keskkonnakujutuse. Eesti keeles ilmus raamat kirjastuselt Varrak, tuues kohaliku lugejani vähem tuntud, ent omanäolise ja sisukalt kirjutatud krimikirjanduse koolkonna.