Casanova kojutulek

„Casanova kojutulek“ on Arthur Schnitzleri jutustus, mille keskmes on legendaarne naistemees ja seikleja Giacomo Casanova oma eluõhtul. Lugu algab tema tagasipöördumisega sünnilinna Veneetsiasse, kus ta kohtub kauni ja targa noore naisega. Hoolimata vanusest ja kogenud elumehe minevikust otsustab Casanova veel kord oma võrgutusoskused proovile panna. Teekond viib intriigide ja pettemängudeni, mille käigus ta kõrvaldab rivaali ning saavutab näiliselt oma eesmärgi. Kuid see võit osutub kaduvaks – lugu paljastab pigem Casanova sisemise tühjuse ja tema elumehetunde lõpliku murenemise.

Teos ei keskendu pelgalt sensuaalsusele ega seikluslikule tegevusele, vaid käsitleb ka vananemise ja väärikuse teemat. Schnitzler näitab, kuidas mehe eneseusk ja eneseväärikus põrkuvad mööduva aja paratamatusega. Casanova on ühtaegu kaval ja osav, ent samas jääb ta oma püüdlustes väiklaselt inimlikuks – lugeja ees avaneb portree mehest, kes ei suuda leppida oma hiilgeaja lõppemisega. Lugu mõjub sümboolselt, peegeldades inimlikku soovi hoida kinni möödunud kirgedest ja võitudest ka siis, kui elu on pöördunud loojangule.

Arthur Schnitzler (1862–1931) oli Austria kirjanik ja dramaturg, kes kuulub Viini modernismi ja psühholoogilise proosa silmapaistvamate esindajate hulka. Ta oli ühtaegu arst ja kirjanik, kelle loomingus põimuvad psühholoogiline täpsus, sensuaalsus ja ühiskonnakriitika. Schnitzlerit tuntakse eriti inimhinge varjatud poolte ja intiimsete suhete kujutajana, kelle teosed käsitlevad armastust, truudusetust, himu ja surma. „Casanova kojutulek“ on tüüpiline näide tema oskusest siduda ajalooline tegelaskuju universaalseks inimliku kire ja mööduvuse allegooriaks.