Hüpnoos ja sugestioon

„Hüpnoos ja sugestioon“ on Arthur Kronfeldi teos, mis ilmus eesti keeles 1991. aastal kirjastuse Roto väljaandel. Raamat on tegelikult kordustrükk varasemast, 1937. aastal avaldatud tõlkest, mille puhul kirjastaja rõhutab, et kirjakeel on jäetud toonasesse vormi. See annab teosele ajaloolise hõngu ning võimaldab lugejal kogeda nii teaduslikku sisu kui ka keelekasutuse eripära, mis peegeldab 20. sajandi esimeses pooles levinud stiili. Tegemist on mahuka käsitlusega, mis seob psühholoogia, meditsiini ja terapeutilised praktikad.

Teos käsitleb hüpnoosi ja sugestiooni olemust, nende ajalugu ning kasutusvõimalusi. Autor selgitab, kuidas hüpnoos mõjub inimese psüühikale ja milliseid muutusi see võib esile kutsuda, samuti analüüsib ta sugestiooni kui nähtust, mis avaldub igapäevastes sotsiaalsetes ja psühholoogilistes olukordades. Raamatus antakse ülevaade hüpnoosiga seotud teooriatest, selgitatakse erinevaid meetodeid ning vaadeldakse hüpnoosi rakendamist meditsiinis ja psühhoteraapias. Eraldi tähelepanu pööratakse hüpnoosi võimalikele piiridele ja ohtudele, mis võivad kaasneda, kui seda rakendatakse ebaõigesti või kontrollimatult.

Arthur Kronfeld (1886–1941) oli saksa psühhiaater ja teadlane, kes tegutses peamiselt Berliinis. Ta oli seotud psühhiaatria ja psühhoteraapia arenguga 20. sajandi esimesel poolel ning uuris muu hulgas ka hüpnoosi ja sugestiooni nähtusi. Kronfeldi teadustöö oli interdistsiplinaarne, sidudes kliinilise praktika ja filosoofilise mõtlemise. Tema panus psühhiaatria ajalukku on märkimisväärne, ehkki tema elu lõppes traagiliselt Teise maailmasõja ajal. „Hüpnoos ja sugestioon“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis tõi keerulise teema laiema lugejaskonnani ja mõjutas psühholoogia populariseerimist.