Suur maailm

Arthur Japini romaan „Suur maailm“ („De grote wereld“) viib lugeja 20. sajandi keskpaiga eripalgelisse teatrimaailma, kus laval esinemine on pääsetee nii vaesusest kui ka ühiskondlikust tõrjutusest. Peategelasteks on lavakääbused Tiny ja Mef, kes rändavad mööda Euroopa varietee- ja tsirkuselavasid, esinedes publikule, kes neid sageli rohkem kui kurioosumeid kui kunstnikke näeb. Nende elu on ühtaegu värvikas ja üksildane, täis aplausi ja pilke, lootust ja hirmu. Romaan keskendub inimliku väärikuse ja identiteedi küsimusele olukorras, kus inimene peab pidevalt endale kohta tõestama maailmas, mis teda määratleb ebatavalise kaudu.

Teose aluseks on tõsielulised inspiratsioonid ja ajalooline taust: Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade rändkunstnike maailm, eriti nende seas, kelle füüsiline erinevus oli nende lavakarjääri aluseks. Romaanis on tunda tugevat empaatiat ja psühholoogilist süvenemist — Japin ei keskendu pelgalt oludele, vaid inimlikule sisemaailmale, mille kaudu avanevad nii armastus, häbitunne kui ka eneseväärikus. Korduvad teemad on kuulumine ja eraldatus, elu lava eesriide ees ja taga, valik, kas jääda nähtamatuks või võtta vastu roll, mille maailm sulle määrab.

Arthur Japin (sündinud 1956) on tunnustatud hollandi kirjanik, kelle loomingut iseloomustab ajalooline taust ja keerukate identiteeditemaatikate käsitlus. Ta on kirjutanud romaane, näidendeid ja filmistsenaariume ning tema stiili iseloomustab poeetiline keel ja suur empaatiavõime. „Suur maailm“ on hea näide tema võimest ühendada ajalooline uurimus ja ilukirjandus, muutes unustatud või kõrvalejäetud inimlood kõnekaks ja kaasakiskuvaks. See on lugu nähtamatutest inimestest, kes unistavad nähtavaks saamisest – aga omadel tingimustel.