Thothi sõrmus

Arthur Conan Doyle’i kogumik „Thothi sõrmus“ sisaldab kahte seikluslikku lühijuttu, milles põimuvad müstika, ohutunne ja uurimishimu. Esimene lugu leiab aset Louvre’i Egiptuse saalis, kus puututakse kokku iidse salapära ja seletamatu juhtumiga, mis kannab tugevalt üleloomulikku varjundit. Teos kasutab klassikalisi gooti ja seiklusjuttude elemente – ajalooline artefakt, Egiptuse mütoloogia ning inimese seotus millegi kauge ja ohtlikuga, mida ta ei pruugi täielikult mõista. Loo keskmes on muistse eseme – Thothi sõrmuse – mõistatuslik mõju, mis seob mineviku tänapäevaga ja muudab teadusliku huvi eluohtlikuks kogemuseks.

Teine jutustus viib lugeja Oxfordi akadeemilisse keskkonda, kus noored üliõpilased satuvad hirmutava tagakiusamise ohvriks. Ühelt poolt on tegemist noorte meeste igapäevaelu ja õppimiskeskkonna kujutamisega, teisalt areneb lugu pingeliseks ja ähvardavaks sündmuste ahelaks, mis tipneb mõrvaga. Tundmatu jälitaja kohalolu, teadmatus ja kasvav terror loovad õhkkonna, mis sarnaneb psühholoogilise põnevuslooga. Doyle käsitleb ka nooruse haavatavust, akadeemilise maailma suletust ja tõeotsingu moraalseid piire, näidates, kuidas teadmistega kaasneb sageli vastutus ja risk.

Arthur Conan Doyle (1859–1930) oli šoti arst ja kirjanik, kelle kuulsus rajaneb eelkõige Sherlock Holmesi lugudel, kuid tema looming hõlmab ka ajaloolisi romaane, ulmelugusid ja seiklusjutte. Doyle oskas suurepäraselt ühendada realistlikku detailikäsitlust ja fantaasiarikkaid süžeesid, olgu tegemist detektiivimüsteeriumi, sõjalise tegevuse või müstilise looga. „Thothi sõrmus“ esindab tema lühilugude valikut, milles on vähem tuntud, ent sisult intensiivsed ja ideeliselt mitmekihilised jutustused. Need näitavad Doyle’i võimet tekitada pinget ja siduda lugeja süžee külge ka väljaspool tema tuntud detektiivisarja.