Sherlock Holmesi tagasitulek

„Sherlock Holmesi tagasitulek“ on Arthur Conan Doyle’i jutukogumik, millega kirjanik tõi oma kuulsa detektiivi tagasi kirjandusse pärast seda, kui ta oli varasemalt Holmesi surmaga lõpetanud loo Reichenbachi joa juures. Avaldamise ajal 1905. aastal tähistas see kogumik tegelase uut eluetappi ja rahuldas lugejate pikka ootust, sest detektiivi seikluste järele oli nõudlus tohutu. Jutud keskenduvad taas Londoni ja Inglismaa erinevatele saladustele, kus Holmes kasutab oma täpset loogikat ja tähelepanelikkust, et lahendada näiliselt lahendamatuid juhtumeid.

Kogumik koosneb kolmeteistkümnest loost, millest tuntumad on näiteks „Norwoodi ehitaja“, „Tantsivad kujukesed“ ja „Kuuseokste seiklus“. Neis lugudes ilmneb taas klassikaline Holmes – terav, metoodiline ja intellektuaalselt ülimalt võimekas detektiiv, kes suudab välja tuua pisimagi vastuolu ja muuta selle võtmetähtsusega vihjeks. Ka doktor Watsoni roll on endiselt oluline – ta jäädvustab juhtumeid ning on lugejale vahendajaks Holmesi mõtteviisi ja isiksuse mõistmisel. Jutud toovad esile Londoni mitmekesise elu ja selle varjatud kihid, millest Doyle lõi ajastutruu ja kaasahaarava pildi.

Arthur Conan Doyle (1859–1930) oli šoti arst ja kirjanik, kes sai maailmakuulsaks just Sherlock Holmesi tegelaskuju kaudu. Tema lood on mõjutanud detektiivikirjanduse arengut rohkem kui ükski teine teos, luues mustri, mida järgitakse siiani. Lisaks Holmesile kirjutas Doyle ajaloolisi romaane, ulmejutte ja publitsistikat, kuid rahvusvaheline tunnustus ja populaarsus tulenesid just Holmesi lugudest. „Sherlock Holmesi tagasitulek“ kinnistas detektiivi positsiooni kirjanduslikus klassikas ning tõestas, et tegelase lummus ei kadunud isegi pärast autoripoolset katset teda kirjandusest eemaldada.