Linn ja tähed

Arthur C. Clarke’i ulmeromaan „Linn ja tähed” viib lugeja kaugesse tulevikku, kus inimkond on taandunud ühteainsasse linna nimega Diaspar. See linn on täiuseni arendatud tehnoloogiline süsteem, mis kaitseb oma elanikke välismaailma muutlikkuse ja ohtude eest. Elu Diasparis on suletud, turvaline ja peaaegu igavene – inimesed sünnivad ümber samade identiteetidena, mälestused minevikust kustuvad, ning uudishimu on muutunud harulduseks. Peategelane Alvin on aga erand: tema sees peitub tung piire ületada ja teada saada, mis jääb linna müüridest väljapoole. Tema teekond viib ta unustatud maailmadesse ja avastusteni, mis seavad kahtluse alla kogu Diaspari olemuse.

Romaan käsitleb suuremaid ideelisi küsimusi tsivilisatsiooni hääbumisest, mälust, tehnoloogilise stabiilsuse hinnast ning inimliku uudishimu ja loovuse tähendusest. Clarke vastandab staatilist ja suletud Diaspari avatud, lagunenud ja ent potentsiaalikate maailmadega, mida Alvin oma rännakul kohtab. Nii avatakse lugejale võimalus mõelda, milline võiks olla elu areng, kui progress peatub ning inimese arengulised vajadused asenduvad mugavuse ja korduvusega. Teos seob filosoofilise ulme klassikalise seiklusliku süžeega, mis hoiab pinget ja viib loo aina laiematesse kosmilistesse ulatuvustesse.

Arthur C. Clarke (1917–2008) oli inglise teadusulme suurkuju, kelle loomingule on iseloomulik tehnoloogiline täpsus ja sügavalt ideeline lähenemine tulevikule. Tuntud eelkõige romaani ja filmi „2001: Kosmoseodüsseia” kaasautorina, käsitles Clarke tihti inimese ja tehnoloogia suhet, teadmise piire ning elu võimalikkust väljaspool Maad. „Linn ja tähed” (esmatrükk 1956) kuulub tema varasemate ja mõjukamate teoste hulka, olles uuendatud versioon tema varasemast romaanist „Against the Fall of Night” ja kajastades autori püüdu siduda teaduslik kujutlusvõime sügava inimmõistmisega.