Herder

Arseni Gulõga monograafia „Herder“ käsitleb saksa filosoofi, teoloogi ja kultuuriteoreetiku Johann Gottfried Herderi elu ja mõtteloo keskseid jooni. Teos avab Herderi kujunemistee 18. sajandi Saksamaal – alates tema vaimse arengu alguspunktist Königsbergi mõjupiirkonnas, sealhulgas kokkupuutest Immanuel Kantiga, kuni hilisema tööni Weimaris ja osalemiseni Saksa vaimuelu kujundamisel. Gulõga toob esile Herderi humanismi ja tema ideed keele, rahvuskultuuri ning ajaloo seosest, mis olid hiljem mõjukad nii romantismi kui rahvuslike liikumiste teoreetilises vundamendis. Herderi jaoks oli keel rahva vaimu kandja ning tema arusaamad kultuuride võrdsusest olid tollal uudsed ja kohati vastuolulisedki.

Raamatus analüüsitakse Herderi peamisi teoseid, sealhulgas „Ideed inimkonna ajaloo filosoofiast“, mille kaudu ta püüdis anda inimajaloole sisemist mõtestust, rõhutades arengu loomulikkust ja inimliku vabaduse rolli. Gulõga käsitleb Herderi pingelist suhet valgustusaja ideedega – olles küll ise valgustaja, seadis ta kriitilisse fookusesse oma kaasajale iseloomuliku ratsionalismi liialdused. Lisaks filosofeerimisele pööratakse tähelepanu Herderi praktilisele tööle pastorina ja pedagoogina, samuti tema isiklikele kõhklustele ja sisemistele konfliktidele. Tekst annab mõista, kuidas Herderit mõjutasid oma ajastu ühiskondlikud muutused ja ideelised pinged, mis leidsid väljundi tema esseistikas ja kirjavahetustes.

Arseni Gulõga oli vene filosoofiaajaloolane, kelle uurimused keskendusid peamiselt Saksamaa 18.–19. sajandi mõtteloo arengutele. Tema kirjutamislaad ühendab süsteemse analüüsi ja tõlgendusliku lähenemise, tehes keeruka ideelise materjali kättesaadavaks ka üldharitud lugejale. Eesti Raamatu väljaandel ilmunud „Herder“ kuulub filosoofide elulugude sarja, mis tutvustas maailmamõtte arenguloos olulisi isikuid nõukogude lugejale. Gulõga raamat ei ole pelgalt biograafia, vaid mõtisklus Herderi ideede tähendusest ajas ja nende võimalikkusest dialoogis tänapäevaga.