Kus on Arpadi kuningas

Raamat Kus on Arpadi kuningas on autobiograafiline jutustus, mis seob kokku sõja, vangistuse ja kogudusetöö kogemuse. Autor alustab lapsepõlvest ja noorusest, kus tähtis on perekond ja haridus, ning liigub sealt edasi Euroopat raputanud sündmustesse. Sõjakeerises viib tee läbi Saksamaa ja Tšehhoslovakkia, edasi Nõukogude vangilaagritesse. Keskmeks kujuneb aeg Patarei vanglas, kus päevad täituvad Piibli lugemise ja sisemise murranguga. Pärast seda suunab ta oma elu kindla sihi järgi, mis väljendub teenimises Rakveres, Suure Jaanis ja mujal. Mälestused toovad nähtavale ka teenistused eri keeltes ning kohtumised koguduseliikmete, ametnike ja usukaaslastega, nii et üks inimelu joonistub välja laiemas ajaloolises taustas.

Teos ei anna süstemaatilist kirikulugu, vaid jälgib, kuidas üks inimene püüab hoida sisemist korda olukordades, kus olud on ebastabiilsed. Lühikesed peatükid loovad stseene: mõni mälestus sõjast, järgmisel leheküljel kogudusekoosolek, siis vestlus ametnikuga või haiglakülastus. Iga lõigu järel seob jutustaja juhtunu mõtte, vahel ka piibliteksti meenutusega. Korduvalt kerkib esile küsimus, millist hinda kannavad valikud ja kuidas aitab kanda kogukond. Läbi käivad pereliinist ja õpetajatest tulenevad mõjutused, kuid põhirõhk on igapäevastel väikestel sammudel: palve, töö, lugemine, teel olevate inimeste külastamine. Nii kujuneb raamatust käsitlus mitte ainult autori elust, vaid ka sellest, kuidas elu eesmärki otsida konkreetsete otsuste kaudu.

Árpád Arder oli vabakoguduse vaimulik, kelle elukäik liitis Ungari, Saksamaa ja Eesti kogemuse. Ta sündis Budapestis, kuid jõudis sõja ja vangistuse kaudu lõpuks Eestisse, kus temast sai üks tuntumaid baptisti ja koguduseliidu juhte. Tema perekonnaloos ristuvad Eesti avaliku elu nimed: emapoolne vanaisa oli riigimees Jaan Poska, isa ooperilaulja Aleksander Arder, noormehe kujunemisel mängis rolli ajakirjanik Eduard Laaman. Pärast usulist ärkamist Patarei vanglas pühendus Arder koguduse teenimisele, jutlustas eri paigus ja keeltes ning lõi laia suhtlusvõrgustiku. Lisaks mälestusraamatule Kus on Arpadi kuningas on temalt ilmunud sõja ja koguduselu meenutusi ning uurimust Rakvere usklike looga seotud inimeste kohta.