Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest

Arnold Susi mälestusteraamat „Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest“ on tema eluloo kõige tumedam ja valusam peatükk, mis keskendub vangistusele ja asumisele Nõukogude repressioonisüsteemis. Teos avab lugejale, milline oli poliitvangide tee pärast Eesti Vabariigi okupeerimist ja kuidas mõjus süsteemi masinavärk neile, kes olid seotud iseseisva riigi juhtimisega. Susi kirjeldused on detailsed ja eepiliselt haaravad, tuues esile laagrielu vaimsed ja füüsilised katsumused. Raamatu lehekülgedel astuvad tema kõrval samale teekonnale Otto Tief, Johannes Pikkov ja Hugo Pärtelpoeg, mis annab mälestustele laiemat ajaloolist kaalu ning seob isikliku kogemuse Eesti riikluse murenemisega.

Teos ei ole ainult isiklik tunnistus, vaid ka väärtuslik allikas, mis dokumenteerib Nõukogude terrori toimimist. Kirjeldused annavad pildi vangilaagrite argielust, süsteemi halastamatusest ning sellest, kuidas püüti säilitada inimväärikust lootusetutes oludes. Susi ei keskendu üksnes kannatustele, vaid näitab ka vastupidamise ja vaimse tugevuse hetki, mis aitasid poliitvangidel ellu jääda. Raamat kõneleb nii ühest inimesest kui ka terve põlvkonna kogemusest, kes kandsid ränki tagajärgi oma osaluse eest Eesti riikluse ülesehitamises ja kaitsmises.

Arnold Susi (1896–1969) sündis eesti asunduses Põhja-Kaukaasias. Hariduse omandas ta nii Venemaal kui ka Eestis, lõpetades Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta tegutses vandeadvokaadina ning osales aktiivselt Eesti poliitilises elus, olles Otto Tiefi valitsuse haridusminister 1944. aastal. Sama roll viis ta pärast okupatsiooni repressioonide ohvriks. Susi vangistati ning veetis aastaid Nõukogude vangilaagrites. Tema mälestused on haruldane ja aus sissevaade totalitaarse süsteemi toimimisse, andes tunnistust isiklikust vastutusest ja ohvritest, mida kandsid paljud Eesti poliitikud ja ühiskonnategelased. Need kirjutised jäävad üheks olulisemaks allikaks Eesti lähiajaloo traagiliste aastate mõistmisel.