Elusalt maetud

Romaan jutustab Priam Farllist, eraklikust ja tuntuist maalikunstnikust, kes eelistab vaikust ja korraldust kõmule ning avalikule tähelepanule. Londonisse naastes viib juhus sündmusteni, kus surma saab tema teener, kuid öine arst ajab isikud segi. Farll ei paranda eksitust ning võtab endale teenri nime. Nõnda maetakse kunstnikuna Westminsteri pühakotta mees, kes oli tegelikult tema abiline, ent Farll saab võimaluse kaduda avalikust silmast ja alustada anonüümselt. Uue nimega elu toob kaasa ootamatuid kohustusi ja sidemeid, mis nõuavad lihtsaid otsuseid ja täpseid selgitusi. Paratamatult jõuab ta tagasi pildini, kus tema käekiri reedab päritolu: maalid leiavad tee tundja ette, ning saladus hakkab murenema. Lugu liigub selge põhjusliku jadana, kus vääritimõistmine avab tee uuele identiteedile ja kus igal valikul on tagajärg, mis tuleb lõpuni kanda.

Teos uurib nime, kuulsuse ja töö suhet. Farlli vaikne soov elada häirimatult põrkub süsteemidega, mis tunnustavad inimest tema rolli, mitte teoga. Vale identiteet aitab tal mõista, mis jääb alles, kui nimi ära võtta: harjumus töötada, püsiv käekiri, vastutus teiste ees. Romaan näitab, kuidas kuulsuse mehaanika toodab rituaale, mille ees üksikisik on abitult nähtav, ning kuidas tähelepanu hajab, kui puudub nimi, mille külge seda kinnitada. Samal ajal kõneleb lugu perekondlikust ja igapäevasest: uued suhted tekivad praktiliste sammude käigus, töö ja leib on tähtsamad kui legend. Pinge ei kasva juhuslike paljastuste, vaid kontrollitava loogika kaudu: millal üks detail ei sobi ajajoonele, millal käekiri reedab tegija, millal vaikimine muutub kaudseks tunnistuseks.

Arnold Bennett oli Inglise kirjanik, kelle proosa keskendus tööle, linnakeskkonnale ja inimeste mõistlikele valikutele. Ta alustas ajalehe- ja toimetajatööst ning liikus romaani juurde süsteemselt, viies sündmused rütmilisse järjekorda ja hoides lauseid selgena. Tema teostes püsib põhiküsimus, kuidas inimene liigub rollist ülesandeni ja kuidas ühiskond reageerib vaiksele, ent järjekindlale tööle. Bennett kujundas jutustajahääle, mis eelistab täpset vaatlust ning põhjuse-tagajärje sidumist. Nõnda on ka see romaan lugemisviisina uurimus: mis juhtub, kui inimene astub oma nimest kõrvale, ning millal töö ja käekiri toovad ta paratamatult tagasi nähtavale väljale.