Oli see armastus?

Arno Kasemaa romaan „Oli see armastus?” keskendub ühe mehe sisemaailmale, kelle elus kerkivad esile küsimused tundest, mida ta ei oska täielikult määratleda. Teos kulgeb läbi peategelase isiklike mälestuste, mõtiskluste ja hetkede, mis on seotud naisega, kellega teda seovad keerulised suhted. Loo tuumaks ei ole niivõrd konkreetne armastuslugu, kuivõrd selle lahtimõtestamine: kas kogetu oli tõeline tunne või pelgalt illusioon, vajadus, harjumus? Kasemaa käsitleb emotsioone vaoshoitud ja sissepoole pööratud viisil, rõhutades kahtlusi, vaikust ja ütlematajätmisi.

Romaani ülesehitus on fragmenteeritud, vaheldudes oleviku ja mineviku vahel. Peategelane meenutab oma suhte arengut, püüdes sellele tagantjärele tähendust anda. Üksikasjad, mis toona tundusid juhuslikud või tühised, omandavad hiljem kaalu. Lugeja liigub koos tegelasega läbi erinevate elusündmuste, mis toovad esile muutused inimese arusaamades endast ja teistest. Kasemaa tegeleb enesepettuse ja eneseleidmise piiridega ning vaatleb armastuse ideed mitte romantilise idealiseerimise kaudu, vaid realistlikus ja tihti ka nukras valguses. Suhe, mille ümber lugu tiirleb, jääb lõpuni määratlemata – küsimus jääb õhku ka romaani lõppedes.

Arno Kasemaa oli eesti proosakirjanik, kelle loomingut iseloomustavad psühholoogiline läbitunnetatus ja lihtsustatud väljenduslaad. Tema tekstid keskenduvad sageli inimese sisemaailmale ja eksistentsiaalsetele otsingutele. Kasemaa ei otsi lahendusi, vaid peegeldab tegelaste kõhklusi ja otsustamatust. Romaan „Oli see armastus?” sobitub tema üldisesse loomingusse, kus olulised pole suured sündmused, vaid vaiksed nihked inimese sees. Just see vaimne liikumine annab teosele eripärase rütmi ning jätab lugejale ruumi kaasa mõelda ja tõlgendada loetut omaenda kogemuse valguses.