Minu Mustamäe

„Minu Mustamäe” on Armin Kõomägi novellikogu, mis koondab endas kaks osa: „Mustamäe lood” ja „Muud lood”. Teose keskseks teljeks on Tallinna Mustamäe linnaosa, mille kaudu autor põimib isikliku mälestuse, argised tähelepanekud ja groteskse liialduse. Nostalgiline pilk vaheldub iroonilise ja kohati teravmeelse vaatega tänapäeva ühiskonnale, luues lugudesse erilise atmosfääri. Mustamäe saab siin tähenduse, mis ulatub üle konkreetse paiga – see on lapsepõlve, argireaalsuse ja muutuste sümbol. Teos haakub ka varasema Mustamäe-teemalise eesti kirjandusega, asetudes dialoogi näiteks Mati Undi „Sügisballi” ja Arvo Valtoni „Mustamäe armastusega”.

Kõomägi lood on üles ehitatud novellilikult täpsete puäntide, selgete karakterite ja detailirohkete stseenidega. Iga lugu avab eraldi reaalsuse kihi, olgu selleks lapsepõlve mälestus, juhuslik kohtumine või argine olukord, mis paisub ootamatult groteskseks. Autor oskab tabada hetkede absurdi ja tuua esile inimeste sisemised vastuolud, mis muudavad tema lood kord naljakaks, kord mõtlikuks. Nostalgia ja iroonia vaheldumine annab kogule erilise tooni, mis peegeldab nii individuaalseid kogemusi kui ka laiemat ühiskondlikku tausta. Raamat on seega ühtaegu intiimne ja üldistav, pakkudes lugejale mitmekihilist lugemiselamust.

Armin Kõomägi (snd 1969) on eesti kirjanik, keda peetakse üheks tugevamaks tänapäeva novellistiks. Tema esikteos „Amatöör” võitis 2005. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna, ning sellest ajast on ta järjekindlalt avaldanud nii novelle kui ka romaane. Kõomägi loomingut iseloomustavad täpne sõnakasutus, teravmeelne situatsioonide käsitlus ja ootamatud lõpplahendused. Lisaks kirjandusele on ta tegev olnud ka kunstiprojektides ja kultuurielus laiemalt. „Minu Mustamäe” kinnitab tema positsiooni autorina, kes suudab ühendada isikliku kogemuse ja laiemad ühiskondlikud jooned kunstiliselt mõjuvaks tervikuks.