Indigolapsed. Kas uus põlvkond?

Armen Tõugu ja Kerttu Soansi teos „Indigolapsed. Kas uus põlvkond?“ uurib nähtust, mida esoteerilises ja alternatiivpsühholoogilises käsitluses on nimetatud indigolasteks – erilise tundlikkuse, intuitiivsuse ja maailmatunnetusega sündinud lasteks. Raamat püüab mõtestada, kas tegu on tõesti uue põlvkonna esiletõusuga, mis toob kaasa muutusi ühiskondlikus ja vaimses arengus, või hoopis teatud kasvatuslike ja sotsiaalsete trendide peegeldusega. Autorid käsitlevad teemat laiemalt kui pelgalt individuaalse nähtusena, sidudes indigolaste idee vaimsete praktikate, alternatiivhariduse ja kasvatuspsühholoogia küsimustega.

Teos jaguneb sisuliselt kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks osaks. Esimeses tutvustatakse indigolaste mõistet, selle päritolu ja levikut rahvusvahelises kontekstis, samuti kriitilisi ja toetavaid vaateid. Toetudes nii vaimsetele allikatele kui ka hariduslikele tähelepanekutele, analüüsivad autorid, millised omadused on indigolastele omistatud ja kuidas need väljenduvad suhtlemises, õppetöös ja koduses keskkonnas. Praktiline osa sisaldab konkreetseid juhtumikirjeldusi ja kogemuslugusid Eesti kontekstist, mis aitavad mõista, kuidas indigolapsi tajuvad vanemad, õpetajad ja terapeudid. Rõhuasetus on kuulamisel, aktsepteerimisel ja lapse sisemaailma usaldamisel.

Armen Tõugu ja Kerttu Soans on Eesti autorid, kelle huvid koonduvad alternatiivpedagoogika, vaimsuse ja inimese sisemise arengu teemadele. Nende koostöös valminud „Indigolapsed“ ei pretendeeri teaduslikule tõestusele, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema ja avarama pilguga vaatama laste individuaalsusele ning sellele, milliseid väärtusi ühiskond neilt ootab. Raamat on osa laiemast vaimsest ja pedagoogilisest arutelust, mis oli eriti aktiivne 2000. aastate alguses, pakkudes silda traditsioonilise kasvatuse ja uute tundlikkuse vormide käsitlemise vahel.