Ajastu ahistavad asjad

„Ajastu ahistavad asjad“ on Arkadi ja Boriss Strugatski ulmelise jutustuse vormis esitatud teos, mis kuulub nende varasemasse loomeperioodi ja peegeldab vennaste kirjanike huvi ühiskondlike ja eetiliste küsimuste vastu tulevikukeskkonnas. Tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel, ajal, mil Maa on saavutanud kõrge tehnoloogilise ja sotsiaalse arengu taseme. Selle utoopilise süsteemi taustal jälgitakse peategelase Anton (tuntud ka kui Rumata) isiklikku arengut ning sisemist konflikti, mis kerkib esile tema seotuses varasema ajastu vähem arenenud maailmaga, kus teda saadetakse täitma jälgimismissiooni.

Tekst kombineerib teadusliku fantastika elemente sotsiopoliitilise allegooriaga. Kriitilise fookuse all on küsimus, kuivõrd tohib arenenud ühiskond sekkuda teise kultuuri arengusse ning millised on tsiviliseerimisprotsessi eetilised piirid. Autorid esitavad tulevikumaailma kui näilise ideaali, mille taga peituvad uued vastuolud – mugavustsoonis elavad inimesed on kaotanud sihi ja sisemise tasakaalu. Teoses peegelduvad teemad nagu vabadus, indiviidi vastutus ning ajastu surve inimese väärtustele. Vaatamata tulevikuseadele on tekstil tugevalt allegooriline mõõde, mis viitab ka kirjutamisaja sotsiaalsetele pingetele Nõukogude Liidus.

Arkadi (1925–1991) ja Boriss Strugatski (1933–2012) on vene ulmekirjanduse tuntuim tandem, kelle looming on avaldanud mõju nii kirjanduses, kinos kui ka filosoofilises mõtlemises. Nende tekstid on tuntud mitmekihilisuse ja kriitilise sügavuse poolest – need käsitlevad küll tulevikku ja kujuteldavaid maailmu, kuid kõnelevad samavõrra inimloomusest, võimust, teaduse ja eetika piiridest. „Ajastu ahistavad asjad“ kuulub nende ideeliselt tihedamate teoste hulka, asetudes samasse ritta romaanidega nagu „Raske on olla jumal“ ja „Väljasõit rohelisse“. See on mõtisklus ajastu moraalsest survest, mis ulatub üle konkreetsete ajapiiride.