Musta risti ikke all

Aristarch Sinkeli ajalooline romaan „Musta risti ikke all“ käsitleb 14. sajandi keskpaiga üht olulisemat sündmust Eesti ajaloos – Jüriöö ülestõusu. Teose tegevustik toimub 1343. aastal, mil eestlased astusid relvastatud vastuhakku oma rõhujate, saksa orduvendade vastu. Autor keskendub ülestõusu taustale, selle puhkemise põhjustele ning sündmuste arengule eri piirkondades, tuues esile talurahva lootused ja meeleheite, samuti vallutajate halastamatu kättemaksu. Keskseks ideeks on vabadus – see, kuidas rahva kannatuse mõõt saab täis ning kuidas julmalt allasurutud soov vabaduse järele viib välja verise, ent paratamatu ülestõusuni.

Romaani lugu areneb ajalooliselt dramaatilises õhkkonnas, mida autor kujutab selgelt vastanduvate jõudude kaudu. Talupojad esindavad õiglast, ent traagiliselt lootusetut püüdlust inimväärikuse ja enesemääramise poole, samas kui ordu, aadlikud ja saksa feodaalklass sümboliseerivad võõrvõimu ja selle jõhkraid, alandavaid praktikaid. Kuigi ülestõus lõpeb eestlaste kaotusega, jääb teosest kõlama rahva sitkus ja sisemine vabadustahe, mis ajaloo keerdkäikudes edasi kestab. Romaan ei idealiseeri mässu, kuid annab edasi selle ajaloolise paratamatuse ja eetilise põhjendatuse.

Aristarch Sinkel (1899–1985) oli eesti kirjanik ja toimetaja, kelle loomingusse kuulusid nii ajaloolised romaanid kui ka publitsistika. Tema kirjutised keskendusid sageli rahvuslikele teemadele ja sotsiaalsele õigusele. „Musta risti ikke all“ on üks tema tuntuimaid teoseid, mis valmis 1950. aastate lõpul, ajal, mil nõukogude ideoloogia soosis kolonialismivastaseid ja rahvast toetavaid narratiive. Sinkel kasutas seda raamistikku, et kujutada Jüriöö ülestõusu kangelasliku, kuigi verise vabadusvõitlusena, jäädes truuks arusaamale, et ajalooline mälu on rahvusliku kestvuse aluseks.