Arhitektuurikroonika ´91

„Arhitektuurikroonika '91“ on väljaanne, mis koondab ülevaate Eesti arhitektuurielust 1991. aastal, olulisel ajal nii riigi kui ka kultuurivaldkonna arengus. Tegemist on kroonikalise väljaandega, mille eesmärk on dokumenteerida arhitektuuriga seotud sündmusi, projekte ja diskussioone üleminekuperioodi Eestis. Aasta 1991 tähistas Eesti iseseisvuse taastamist ning see kajastus ka arhitektuuris – uuenesid tellimused, arhitektide töötingimused ja loomevabaduse piirid. Väljaanne peegeldab seda keerulist ja võimalusterohket aega, mil arhitektuur pidi kohanema nii majanduslike muutuste kui ka esteetiliste ootuste nihkumisega.

Kroonikas kajastatakse valminud hooneid, konkursse, projekteerimisprotsesse ja arhitektuurivõistlusi, samuti professionaalseid arutelusid ja arhitektuurikriitikat. Lisaks on fookuses institutsionaalsed muutused, mis puudutasid nii projekteerimisorganisatsioone kui ka arhitektide kutseliite. Aastaraamat toob esile arhitektuuri kui ühiskondliku peegli, kus väljenduvad nii ideoloogilised muutused kui ka praktilised vajadused. Eraldi tähelepanu võib olla pööratud ka noorema põlvkonna esilekerkimisele ja uutele suundumustele, mis hakkasid kujundama taasiseseisvunud Eesti linnaruumi ja ehituskultuuri.

„Arhitektuurikroonika '91“ on osa Ehituse TUI väljaannetest, mille kaudu dokumenteeriti aastatel toimunud arenguid Eesti arhitektuurisüsteemis. Sellised kroonikalised väljaanded täidavad olulist rolli kultuurimälu säilitamisel ja pakuvad väärtuslikku allikmaterjali uurijatele, arhitektuurihuvilistele ning praktikutele. Ajakohase ülevaate kõrval annavad need ka tagasivaate valdkonna sisevaidlustele ja väljakutsetele. Aasta 1991 kroonika on eriti märgilise tähendusega, kajastades murdelise ajajärgu esimesi samme uue ruumilise mõtlemise suunas.