Arhitektuurikroonika ´88

„Arhitektuurikroonika ’88” on kogumik, mis annab ülevaate Eesti arhitektuuri arengutest ja seisust 1980. aastate lõpus. Väljaanne koondab artikleid, ülevaateid ja analüüse, mis käsitlevad nii ehituspraktikat, linnaehitust kui ka arhitektuurialaseid ideid ning teoreetilisi vaateid. Peegeldades toonast ühiskondlikku ja kultuurilist tausta, talletab raamat arhitektuuriprotsessi tervikuna: ideest kuni realiseeritud ehitisteni. Eriti oluline on, et kogumik kajastab seda perioodi, mil Eesti arhitektuur oli muutumas, liikudes nõukogude aja normatiividest iseseisvama ja loomingulisema lähenemise poole.

Teos sisaldab arhitektide ja teoreetikute kirjutisi, mis puudutavad hoonete projekteerimist, linnaruumi kujundamist ja arhitektuurihariduse küsimusi. Lisaks on esindatud arvustused ja kommentaarid konkreetsete objektide ning planeeringute kohta. Käsitletakse nii avalikke hooneid, elamuehitust kui ka miljööväärtuste säilitamist. Kuna tegemist on kroonika vormis väljaandega, on talletatud ka arvandmeid, võistluste tulemusi ja projekteerimisbüroode tegevust. Nii kujuneb mitmekihiline pilt arhitektuurielust, kus kohtuvad professionaalne diskussioon ja ühiskondlik tellimus.

„Arhitektuurikroonika ’88” väärtus seisneb selles, et see dokumenteerib üht üleminekuperioodi, mille mõjud ulatusid kaugemale kui pelgalt ehitatud keskkond. Kogumikust leiab materjali, mis on vajalik uurijatele, tudengitele ja praktiseerivatele arhitektidele, pakkudes vahetut pilku omaaegsetesse aruteludesse ja lahendustesse. Raamat on ühtaegu ajaloodokument ja erialane töövahend, mis näitab, milliseid küsimusi peeti oluliseks 1980. aastate lõpul ning kuidas need suhestusid nii rahvusvaheliste arhitektuurivoolude kui ka kohalike oludega.