Arhitektuuriajakiri MAJA 4/2008

Ajakirja MAJA 2008. aasta neljas number seab peateemaks planeerimise ja uurib, kuidas ruumilise arengu suunad mõjutavad Eesti positsiooni Euroopa kontekstis. Peter Ache käsitleb Eesti ja Soome lahe piirkonna arengustsenaariume, Hans Ibelings vaatleb arhitektuuri postproduktsiooni ajastul ning Tomomi Hayashi jagab mõtteid Jaapani ehituskunsti eripärast. Intervjuus Ülevi Eljandiga tõstatab Kalle Komissarov küsimusi väikelinna planeerimisest, samas kui Toomas Paaver keskendub Järveotsa kogemusele. Komissarov analüüsib eraldi ka buumi varjatud külgi. Numbri visuaalse poole rikastavad Andres Tarto aerofotod, mis annavad planeerimisest ja linnakeskkonnast omaette pildi.

Arhitektuuri rubriigis kirjutab Tõnis Kimmel Tartu südalinna arengutest, Rauno Thomas Moss uurib Tigutorni visuaalsemiootilist tähendust ning Indrek Allmann tutvustab Tartu Tarbijate Kooperatiivi äri- ja eluhoonet. Inga Raukas avab Ülemiste City arengu tarkuse ja urbanismi vaatenurga alt. Võistluste sektsioonis leiavad käsitlemist Tamula rannaala planeering, mille autor on Dace Kalvāne, ning Illimar Truverki artikkel “Hüvasti, hipodroom!”. Näituserubriik koondab Ingrid Ruudi ja Ralf Lõokese ülevaadet Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonist „Torupäevik“, Kaija-Luisa Kuriku kajastust Disainiööst ning Kai Lobjaka kirjutist Amsterdamis toimunud Experimentadesignist. Sündmuste rubriigis tuuakse esile Bauhausi arhitektuurikooli arutelud Tallinna saarte ja kohalike planeerimisstrateegiate üle.

Reisirubriigis vahendab Helina Lass muljeid Hiinast, sidudes MAJA numbri globaalse mõõtmega. Nii avaneb tervikpilt, kus kohalikud planeerimispraktikad, teoreetilised käsitlused ja rahvusvahelised kogemused toetavad üksteist. Väljaanne dokumenteerib eri tasandite ruumilisi arenguid ning annab lugejale mitmekülgse ülevaate, kuidas arhitektuur ja planeerimine suhestuvad nii igapäevaste keskkondade kui ka laiemate kultuuriliste protsessidega.