Arhitektuuriajakiri MAJA 4/2002

Arhitektuuriajakirja MAJA 2002. aasta neljas number keskendub linnakeskkonna ja linnamaja võimalustele. Peateema raames käsitleb Ülar Mark planeerimise ja arhitektide rolle ning linna kui pidevalt muutuva organismi mitmetähenduslikkust. Sampo Ruoppila kirjutab elamuarenduse paiknemisest ja tingimustest Tallinnas ning Mark Gottdiener toob esile, mida õppida uuelt linnaanalüüsilt. Ajakiri vaatleb ka Henri Lefebvre’i ideede mõju urbanistikale ja arutleb akadeemiliste eelarvamuste üle. Lisaks tutvustatakse mitmeid Tallinna korterelamuid – Juhkentali 8, Roosikrantsi 9, Sakala tn 18, Poska tn 28 ning Veskitammi ja Laagri uusi hooneid.

Erilise tähelepanu all on Viimsi piirkond. Triin Ojari kirjutab keskuse muutumisest ajas, Andres Alver vaatleb Kirovi keskasula kujunemist ja selle maastiku kaasajast, Haldo Oravas käsitleb Viimsi keskasula linnastumist. Esitletakse ka mitmeid kohalikke projekte: Matti Anttila ideekavand, Aiandi tee 2A korterelamu (AT Arhitektuur, Anu Tammemägi), Väike-Sepa tn elamud (Raul Köllamaa ja Aune Arus) ning Pargi lasteaed (Teigar, Tork, Sova; Vahur Sova). Rahvusvahelistest näidetest tuuakse esile Amsterdamis asuv Silodami kortermaja (Klaske Havik), linna istutamise teemad (Tõnu Laigu) ja Yokohama laevaterminal Jaapanis (Andres Kurg).

Persooniloos portreteerib Mart Kalm sisearhitekt Vello Asit, keda peetakse Eesti sisearhitektuuri „Grand Old Man’iks“. Võistlussektsioonis kirjutavad Kalle Komissarov ja Jan Verwijnen Tallinna planeerimis- ja arhitektuurikonkurssidest, sealhulgas Järvevana tee ja Pärnu maantee vahelise ala planeeringust ning Kalevi konkursist. In memoriam rubriigis meenutab Piret Lindpere arhitekt Valve Pormeistrit (1922–2002). Raamatuarvustuste osas kirjutavad Ants Hein materjalil põhinevast ajaloost ja Tomomi Hayashi Tallinna arhitektuuri puudutavatest kuulujuttudest. Ajakiri loob seeläbi tervikliku ülevaate arhitektuuri hetkeseisust nii Eestis kui ka mujal maailmas.