Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2010

Ajakirja MAJA 3/2010 peateema on tüüpmaja ning sellega seotud küsimused arhitektuuri ja elamuehituse laiemas kontekstis. Teemanumbri avab kollektiivne artikkel, mille autoriteks on Aet Ader, Grete Soosalu, Kadri Klementi, Kaidi Õis, Kalle Komissarov ja Karin Tõugu, käsitledes tüüpprojektide ajaloolisi ja tänapäevaseid vorme. Kalle Komissarov viib läbi intervjuu Argo Sauliga, kus arutatakse majatootmise ja arhitektuuri kokkupuutepunkte. Lisaks toovad Ader, Tõugu ja Õis eraldi loos esile ühe konkreetse kortermaja üheksa elu, mis näitab, kuidas tüüplahendused aja jooksul kohanduvad. Thomas Lommée kirjutab avatud standarditest ja kohandatavast disainist, pakkudes rahvusvahelise vaate.

Kunstilise kõrvalpilguga rikastab teemat Arne Maasiku fotoseeria “Tehasemaastikud”, kus vaadeldakse tööstusruumide esteetikat. Kristien Ring tutvustab Berliini ehitusühinguid kui siselinna kogukondade eneseorganiseerumise näidet. Võistluste rubriigis kajastab Tiit Sild Tartu Loodusmaja konkursi tulemusi. Sündmuste seas vahendab Triin Ojari muljeid 12. Veneetsia arhitektuuribiennaalist, Carl-Dag Lige analüüsib ehitusinseneride osa 20. sajandi arhitektuurikultuuris ning Panu Lehtovuori annab ülevaate Lissaboni arhitektuuritriennaalist, kus pealkiri “Siin on arhitektid – need, kes surevad” kõlab manifestina. Numbri lõpetab Karin Tõugu ja Mikk Meelaku loodud lauamäng “Tsirkus”, mis toob arhitektuuri käsitlusse mängulisust.

Kogu väljaanne seob tüüpmaja mõiste nii arhitektuuriloo, ehituspraktika kui ka kultuurilise tõlgendusega. Artiklid näitavad, et standardiseeritud lahendused ei pruugi tähendada ühesugust tulemust, vaid võivad kohanduda erinevatesse kontekstidesse, pakkudes nii praktilisi kui ka sotsiaalseid väärtusi. Samal ajal laiendavad sündmuste ja kunstiliste kõrvalteemade käsitlused arusaama arhitektuurist kui protsessist, kus osalevad nii arhitektid, insenerid kui ka kogukonnad. Nii avab ajakiri mitmetahulise pildi tüüpmajade tähendusest ja rollist 21. sajandi arhitektuurilises mõttevahetuses.