Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2008

Arhitektuuriajakirja MAJA 3/2008 peateema on “Miljöö-maja”, kus vaadeldakse elukeskkonna ajaloolisi kihistusi ja väärtusi ning nende seost tänapäevase ehituspraktikaga. Epp Lankots analüüsib arhitektuursete sekkumiste paratamatust, pöördudes tagasi varasemate arutelude juurde ja küsides, kuidas kaheksa aastat hiljem on muutunud arusaam keskkonna kujundamisest. Martti Preem käsitleb miljööalade mõistet ja otstarvet, pakkudes laiemat konteksti väärtuslike elupiirkondade hoidmise vajalikkusest. Raivo Kotov avab Viru väljaku 2 maja saamislugu fassaadide ja muinsuskaitse valguses, samas kui Lilian Hansar vastab toimetuse küsimustele miljööväärtuse ja selle tõlgendamise teemal. Teemanumbrit täiendab ülevaade Haapsalu väikeste majade fotodest, mis illustreerivad miljöö teemat visuaalselt.

Arhitektuuri rubriigis käsitletakse mitmekesiseid projekte üle Eesti. Kaja Pae kirjutab määramatusest Tartu Hiinalinna Lotte lasteaias, kus eksperimenteeriti ruumilise lahendusega. Triin Ojari vaatleb Viimsi Püha Jaakobi kirikut ja Poska maja Kadriorus, tuues välja nende rolli kogukondliku ja esindusliku arhitektuurina. Tuuli Köller kirjeldab Lutheri kvartali lugusid, mis põimivad tööstuspärandi ja uued arengud. Kaija-Luisa Kurik küsib, mis võiks olla hea eramu valem, ning Triin Ojari annab ülevaate Tallinna kooli kogutud teoste näitusest, avades koolkonna mõju arhitektuurikultuurile. Mart Kalm kirjutab Valve Pormeistri projekteeritud Maaülikooli Metsamajast, mis jõuab lõpule ja kujuneb oluliseks haridusasutuse sümboliks.

Lisaks projekti- ja teemakesksetele käsitlustele leiab numbrist ka raamatuarvustusi, mis seovad teoreetilise arutelu ja arhitektuuripraktika. Kokkuvõttes pakub see väljaanne mitmekülgset pilti miljööalade tähendusest ja nende hoidmise keerukusest, sidudes ajaloolised hooned, kogukondliku identiteedi ja uued arhitektuurilised lahendused. Ajakiri asetab miljööväärtuse arutelu laiemasse kultuuriruumi, kus iga uus sekkumine on osa pikast dialoogist mineviku ja tänapäeva vahel.