Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2004

Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2004

Tavahind 9.45 €
Kampaaniahind 9.45 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Solness | 2004
  • 0 lk | Pehmekaaneline | 210 x 297 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Arhitektuuriajakirja MAJA 3/2004 keskne teema on “Superkoht”, mis vaatleb Eesti turismiarhitektuuri ning selle seoseid kohaliku ruumikultuuriga. Teemanumber toob esile mitmeid projekte, mis on kujundanud viimaste aastate avalikku arusaama puhke- ja kultuurihoonetest. Triin Ojari käsitleb Eesti kaasaegse turismiarhitektuuri suundumusi ning eraldi Viinistu kunstimuuseumi näitel kultuuriruumi loomise tähtsust. Samuti tutvustatakse Põltsamaa meierei juustumuuseumi, mille on loonud 3+1 arhitektid, ning KOKO Arhitektide projekteeritud spaad “Georg Ots” Kuressaares. Urmas Oja vaatleb Ülemiste järve äärde kavandatud hotelli, Regina Viljasaar annab ülevaate hotelli “L’Ermitage” eripärast ja Liina Jänes arutleb lastepärase mastaabi loomise üle avalikus ruumis.

Interjööri ja disaini valdkonnas kirjeldab Oliver Orro Jungenti büroo sisekujundust Tallinnas ning Hannes Praks ja Villem Valme analüüsivad Trendexpressi kingapoodide sisekujunduse kujunemist Tallinnas ja Riias. Ralf Lõoke kirjutab “superranna” ideest ning Veronika Valk käsitleb disainifestivali “Designmai” kui sünkroniseeritud urbanismi näidet. Rahvusvahelist konteksti avab Marieke van Rooy, kes arutleb nüüdisaegse Hollandi arhitektuuri üle, Christian Welzbacher aga küsib, millist Berliini linnakodanikud soovivad. Võistluse rubriigis kajastab Toomas Muru Eesti Maanteemuuseumi välialade planeerimist. Haridusvaldkonnas tutvustab Jan Verwijnen Eesti Kunstiakadeemia linnauurimuse keskust. Ajaloo rubriik on seotud urbanistlike uuringutega, andes laiemat tausta kaasaegsete protsesside mõistmiseks.

Kokkuvõttes pakub ajakirja number mitmekülgset ülevaadet arhitektuuri ja linnaruumi suhetest nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Artiklid seovad kohaliku ehituspraktika laiemate kultuuriliste ja sotsiaalsete arengutega, tuues esile nii praktilisi projekte kui ka teoreetilisi arutelusid. Nii avardab see teemanumber lugeja ettekujutust turismi, kultuuri ja elukeskkonna ristumiskohtadest, sidudes arhitektuuri rolli avalikus arutelus linna- ja maastikuruumi arendamisega.

Vaata detaile
Vaata detaile