Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2002

Arhitektuuriajakirja MAJA 2002. aasta kolmanda numbri peateemaks on „Moodne eramaja“, kus mitmed autorid ja arhitektid arutlevad uute elamute vormi, tähenduse ja ruumiliste lahenduste üle. Triin Ojari esitab üldisemaid mõtteid eramuarhitektuuri arengusuundadest, Ingrid Lillemägi käsitleb valgete majade tagasitulekut arhitektuuri võtmemotiivina ning Andres Kurg vaatleb diagrammilist mõtlemist funktsionalismijärgses arhitektuuris. Konkreetsete projektidena on esitatud 3+1 arhitektide loodud „Maja metsas“ ja „E-talu“, Martin Aunini elamu Tabasalus, QP Arhitektide Nõmme maja (artikli autor Tõnu Laigu) ning Jaan Olliku projekteeritud eramu Nõmmel (artikli autor Piret Lindpere). Samuti leiab lugeja ülevaate Raivo Puusepa villa projektist Rohuneemes, Emil Urbeli büroo kahest eramutööst – „Vennalik maja“ ja „Villa Suurupis“ – ning Jüri Okase loodud Mardi talust Saaremaal, mida käsitleb Mart Kalm.

Interjöörirubriigis analüüsib Tiiu Truus keerulise ja lihtsa arhitektuurikeele põimumist eramuprojektis. Persoonirubriigis avaldatakse Vilen Künnapu intervjuu maailmakuulsa arhitekti Peter Cook’iga, kes räägib mütoloogiast ja maagilistest momentidest oma loomingus. Sündmuste rubriigis vahendavad Siiri Vallner ja Indrek Peil vestlust viiendast arhitektuuritriennaalist ning Triin Ojari annab ülevaate Veneetsia arhitektuuribiennaalist, kus esitleti „uusvana tulevikuarhitektuuri“. Need käsitlused peegeldavad nii rahvusvahelisi trende kui ka Eesti arhitektuurikeskkonna dialoogi maailmaga.

Võistluste rubriigis analüüsib Tõnu Laigu küsimust, kas Mustjõe piirkond võiks areneda eraldi linnaks, ning Veljo Kaasik esitab ülevaate Mustjõe asumi planeerimiskonkursist. Henry Kuningas arutleb Tallinna uute piiritähiste üle, pakkudes perspektiivi pealinna edasisest ruumilisest arengust. Nii pakub ajakirja number mitmekülgset ülevaadet eramuarhitektuuri hetkeseisust Eestis 2000. aastate alguses, tuues esile eri arhitektide loomingut, kriitilisi analüüse ning rahvusvahelise arhitektuurimõttega suhestumist.